Liberaalide esindusnägu jättis toetuse juhtkandidaadi süsteemile kõhklevaks

Margethe Vestager Foto: OLIVIER HOSLET / EPA / Scanpix

Liberaalide seitsmest esikandidaadist tippdebatile läkitatud taanlanna Margrethe Vestager keeldus Postimehe ja teiste Euroopa väljaannete ajakirjanike ühisintervjuul kinnitama, et üks üleeile õhtul laval olnud kuuikust saab Euroopa Komisjoni presidendiks.

Kui räägime liberaalide koostööst suurte gruppidega nagu Euroopa Rahvapartei (EPP) ja sotsialistid, siis kas teil on punaseid jooni? Kes on teile lähedasim?

Ma ei usu, et on aeg, kus saab öelda, kes on lähedasim. Me vajame [järgmises europarlamendis] laiapõhjalist koalitsiooni, kes on ühel nõul põhiasjades, sest mõned aluspõhimõtted on ohtu sattunud – näiteks õigusriik, meediavabadus.

Me peaksime kokku leppima aluspõhimõtetes ja siis jätma ruumi ka erimeelsustele. Paari nädalaga ei saa kokku leppida viieaastase programmi igas detailis. See pole tehtav ega väga konstruktiivne.

Mina isiklikult tunnen end väga hästi esindatuna nii meie otse valitud europarlamendi esindajate kui ka liidunõukogul käivate ministrite näol. Ja arvan, et see topeltidentiteet on hea asi meile kui eurooplastele.

Mida te arvate juhtkandidaadi süsteemist? Kas see toimib?

Põhimõtteliselt on oluline, et europarlament ja liidunõukogu teeksid seda koos. Meil on need kaks demokraatliku legitiimsuse allikat. Mina isiklikult tunnen end väga hästi esindatuna nii meie otse valitud europarlamendi esindajate kui ka liidunõukogul käivate ministrite näol. Ja arvan, et see topeltidentiteet on hea asi meile kui eurooplastele.

See peaks peegelduma ka viisis, kuidas me leiame presidendi Euroopa Komisjonile ja inimesed teistele kõrgetele kohtadele.

Teine asi on see, et ati süsteemi puhul ei pruugi teada olla kõik kandidaadid, sest nad võivad olla riigipead või valitsusjuhid, kes võivad ootamatult olla saadaval ning kõik nõustuvad, et just sellist persooni me vajame.

Euroopa demokraatia ei käi mitte õpiku järgi, vaid see on see, kes me oleme.

Kas USA firmade annetused Euroopa Demokraatide ja Liberaalide (ALDE) fraktsioonile ei tekita huvide konflikti?

Mul pole selles küsimuses parteiga kunagi midagi pistmist olnud ning minu teada otsustas partei sellele lõpu teha. Ütlesite eile (üleeilsel debatil – toim), et EL peaks lõpetama salatsemise.

Europarlamendis hakati uurima Martin Selmayri Euroopa Komisjoni peasekretäriks nimetamise juhtumit. Kuidas peaks selliste juhtumitega võitlema ja ELi läbipaistvamaks muutma?

Selle protsessi ülevaatamiseks on tehtud palju. Mitte ainult europarlamendis, vaid ka komisjonis, kindlustamaks, et värbamisprotseduurid on läbipaistvad ja hinnataks inimeste sobivust nende töökohtadele.

Minu remargid polnud selles kontekstis. Need olid metafoor selle kohta, et isegi pärast viit aastat suudan mõningaid oma infomaterjale lugeda suure vaevaga, sest nad koosnevad läbivalt kolme- või neljatähelistest lühenditest. See pole väga kutsuv kellelegi, kes tahab midagi teada või lausa arutada.

See on üks neid asju, mis on väga elementaarne. Me peame kasutama keelt, mis kutsub inimesi asju arutama, selle asemel et varjuda akronüümide taha, mida keegi ei mõista. Mõnikord tekib ka kahtlus, et akronüüme kasutav inimene ise ei mõista neid.

Mis on ALDE ja Emmanuel Macroni vaheline «suhtestaatus»? Ja kuhu te tahaksite, et see jõuaks järgmises europarlamendis?

Et ma Facebooki ei kasuta, võib mul selle metafoori mõistmisega pisut raskusi olla. Ka ei osale ma ise otseselt selles protsessis, sest see on parteigruppidevaheline asi. Kuid näen suurt sarnasuse ja kuulumise tunnetust, samas ka palju erinevaid vaateid.

ALDE grupo kohta peab ütlema, et erinevad vaated pole meie jaoks midagi uut. Meie grupp on väga laiapõhjaline.

Mis oleks esimene asi, mida te järgmise Euroopa Komisjoni presidendina teeksite, et veenda kõige euroskeptilisemate hulka kuuluvat tšehhi rahvast selles, et EL saab tõesti nende elu parandada?

Olen sellest kuulnud ja olin üsna üllatunud. Ma ei oleks osanud kunagi arvata, et Tšehhi võiks olla üks laialdase euroskeptitsismiga riike. Nende puhul tuleks teha sama, mida teistegi puhul – näidata, et me tõesti muutume.

Üks asi on ilmselge: näidata, et meie komisjon on teistsugune selle poolest, et see on sooliselt tasakaalus – seal töötab sama palju mehi ja naisi. Kui murda ühesugusus, kuidas me välja näeme, murdub ka ühesugusus, kuidas me mõtleme.

Sotsialistid räägivad, et progressiivsete enamus [Kreeka äärmusvasakpoolsest peaministrist Aléxis] Tsíprasest Macronini peaks EPP-lt juhtrolli üle võtma. Kas selline enamus on olemas? Kas liberaalid on nende poolel? Ja kui täituks nende soov ja Timmermansist saaks president, siis mida saaksite teie?

On väga raske arutada selle üle, mis saaks, sest valimisi pole veel olnud. Seetõttu on raske öelda, kuidas saaks moodustada erinevaid parlamendienamusi. Mul oleks hea meel sellise asja üle arutada, aga see debatt peaks toimuma hiljem.

Kas võite kindlalt öelda, et järgmine Euroopa Komisjoni president oli eile (üleeile – toim) teie kuue seas debatil?

Ei, seda ma ei saa öelda.

Euroopa Parlament on andnud väga selge signaali, et nad tahavad Euroopa Komisjoni presidenti, kes on neil debattidel osalenud.

Kuid see ei muuda fakti, et liidunõukogu võib öelda, et nii võib ju olla, kuid meie leidsime kandidaadi, kes ei osalenud debattidel, sest ta ei saanud seal olla, sest ta oli peaminister ning nüüd tahame esitada tema. See võib juhtuda ning siis algab diskussioon liidunõukogu ja parlamendi vahel.

Kui nii läheb, kas see on parlamendi kaotus?

Ma ei kasuta kunagi selliseid kategooriaid, sest põhiline on leida kokkulepe liidunõukogu ja parlamendi vahel. Ja leida komisjoni president, kes suudab üles ehitada usalduse nende kahe institutsiooni vahel, et saaks edasi liikuda.