:format(webp)/nginx/o/2019/06/20/12283998t1ha8d9.jpg)
Rünnakud naftatankerite vastu Pärsia lahe piirkonnas sundisid laevandustööstust turvameetmeid tugevdama. Umbes 2000 laevafirmat käskisid oma laevadel Hormuzi väina läbida ainult päevasel ajal ja suurel kiirusel.
Naftavedajad suurendasid tankerirünnakute järel turvameetmeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tankerite ründamine Pärsia lahe piirkonnas teeb laevaomanikud ärevaks, ütles BIMCO laevanduse peaanalüütik Peter Sand. Ta lisas, et äri jätkub siiski suuresti tavapäraselt.
«Loomulikult on nad aina enam mures, kuid paljud neist jätkavad äri nagu nad oleks seda teinud rünnakuteta. Loomulikult aga koos turvalisuse ja julgeolekumeetmetega,» rääkis Sand.
See tähendab, et alused läbivad Hormuzi väina, mis on kõige kitsamas punktis umbes kolm kilomeetrit lai, suurel kiirusel. Tavaliselt võtavad kaubalaevad kütuse säästmiseks seal hoo maha.
Lisaks hakatakse vältima väina läbimist öösel, et laevu paremini turvata.
Pärsia lahes laevandusega tegelevatest umbes 2000 firmast on tellimused tühistanud vaid kaks. «Muus osas on äri enam vähem häirimatult jätkunud,» lisas Sand.
Omaani lahes rünnati eelmisel nädalal kahte tankerit, varem 12. mail rünnati samas piirkonnas sarnaselt ka nelja tankerit. Washington süüdistab rünnakutes Iraani, kuid viimane eitab oma osalust.
Niinimetatud tankerisõjas 1980. aastatel ründasid Iraan ja Iraak üksteise aluseid Pärsia lahel. Tollal hakkasid tankereid saatma USA mereväe laevad, sest USA pidas rünnakuid ohuks oma energiajulgeolekule. Tänapäeval ei ole USA araabia maade tootjatest enam nii sõltuvad ja nüüd võivad tarnehäiretest enim kahju kanda Ida-Aasia riigid.