Eesti kliimakõhklused jõudsid visegrádlastega samasse ritta

Paljud Euroopa valitsused tunnevad rahva survet astumaks tõsisemaid samme kliimamuutustega võitlemiseks. Näiteks eile Saksamaal Aachenis. Foto: Friedemann Vogel/EPA/Scanpix

Seekordse Euroopa ülemkogu kella kahe ajal öösel lõppenud avapäeva uudistes oli Eesti sees – koos Poola, Tšehhi ja Ungariga välja toodud kui nelik, kes erinevalt ülejäänud 24 liikmesriigist ei toeta 2050. aastaks süsinikuneutraalsuseni jõudmist.

Lõppjärelduste tekst oli kompromiss, millele eelnenud vaidluse tõttu lükkus edasi liidrite õhtusöök ning kohtumine venis järgmise päeva esimeste tundideni. Selle märgiks, et kuus seitsmendikku maadest tahtnuks enamat, kirjutati järeldustesse joonealune märkus: «Suur enamus liikmesriike leiab, et kliimaneutraalsus tuleb saavutada aastaks 2050.»

Pehmemates käsitlustes ei pandud Eestit otse Visegrádi-kolmikuga ühte punti, vaid – näiteks portaalis EUObserver – mainiti, et Eesti ei väljendanud selget seisukohta.