Etioopias püüti kukutada osariigi valitsust, tapeti sõjaväejuht

Etioopia peaminister Abiy Ahmed täna riigipöördekatset hukka mõistmas. Foto: aljazeera.com

Etioopia suurimas osariigis Amharas üritati kukutada kohalik valitsus, võimuhaaramiskatse käigus tapeti relvajõudude staabiülem ja osariigi president.

Need sündmused rõhutavad poliitlist ebastabiilsust riigis, kus peaminister Abiy Ahmed püüab läbi suruda reforme.

Rahutused ühes Etioopia üheksast autonoomsest piirkonnast puhkesid, kui «mõrvasalk» ründas tippametnike kohtumist, märkis täna Abiy büroo. 

Peaministri pressiesindaja Billene Seyoum ütles ajakirjanikele, et Amhara «putšikatset» juhtis kohalik julgeolekujuht Asaminew Tsige ning selle käigus tapeti osariigi president Ambachew Mekonnen ja veel üks kõrge ametiisik.

Mehed said rängalt vigastada ja surid hiljem haavadesse, lisas ta. 

«Mitu tundi hiljem tapeti ilmselt kooskõlastatud rünnakus oma kodus riigi relvajõudude staabiülem Seare Mekonnen, tapjaks oli tema ihukaitsja,» lisas ta. 

Seare ja teda külastanud erukindral lasti maha tema kodus Addis Abeba eliitrajoonis Boles, kus elavad diplomaadid, abitöötajad ja emigrandid. 

Ihukaitsja on vahistatud, Asaminew on aga endiselt jooksus, teatasid allikad. 

Seos nende kahe rünnaku vahel ning nende motiivid ei ole veel päris selged.

Internet oli eile õhtul maas kogu riigis, probleeme sellega on olnud suure osa eelmisest nädalat. 

Ajakirjanik Amhara pealinnas Bahir Daris kinnitas, et tulistamine algas eile varsti pärast päikeseloojangut ning kestis enne vaibumist tunde. Pühapäeval nägi Bahir Dar tema sõnul välja kui tondilinn. 

USA suursaatkond andis välja hoiatused tulistamise kohta pealinnas Addis Abebas ja vägivalla kohta Amhara tähtsaima linna Bahir Dari ümbruses. 

Analüütikute sõnul näitab laupäevane intsident, kui tõsine on poliitiline kriis Etioopias, kus Abiyl puudub tema eelkäijate raudne haare ning reformikatsed on toonud kaasa rahutuste laine. 

«Ned traagilised vahejuhtumid tõestavad kahjuks Etioopia poliitilise kriisi sügavust,» lausus mõttekoja Rahvusvaheline Kriisirühm analüütik William Davison. 

«Praegu on kriitiliselt tähtis, et riigis mõjukad isikud ei süvendaks ebastabiilsust, reageerides vägivaldselt või püüdes seda olukorda ära kasutada omaenda poliitilistes huvides,» märkis ekspert. 

Etioopia põhjaosa mägismaal asuvas Amhara osariigis elab samanimeline rahvas. Seal on sündinud mitmed valitsejad ja amhari keel. 

Amharid on suuruselt teine rahvas Etioopias oromode järel, kuid kultuuriliselt mõjukaim ning ajalooliselt kuni hiljutise minevikuni Etioopias poliitiliselt juhtival positsioonil.

Amharid ja oromod juhtisid mõlemad kahe aasta vältel valitsusvastaseid proteste, mis viis endise peaministri Hailemariam Desalegni lahkumiseni. 

Oromo rahvusest Abiy asus valitsust juhtima 2018. aasta aprillis ning on saanud sestsaadik kiita terve reformide eest riigis, kus on seni valitsetud autoritaarselt.

Ta on läbi viinud majandusreforme, lubanud tegutseda teisitimõtlejate rühmadel, võidelnud inimõigusrikkumistega ning vahistanud kümneid kõrgeid sõjaväe- ja luureametnikke. 

Ta on ka sõlminud rahu kauaeegse vaenlase Eritreaga. 

Paraku on valitsusohjade lõdvendamine vallandanud ka rahutused. 

Etioopia 1995. aasta põhiseadus, mille pärast sõjaväehunta kukutamist 1991. aastal koostas Etioopia Rahvarevolutsiooniline Demokraatlik Rinne (EPRDF), jagas riigi etnilisi piire mööda üheksaks autonoomseks regiooniks.

EPRDF ise on nelja erakonna koalitsioon Oromiya, Amhara, Tigray ning Lõunarahvuste, rahvusrühmade ja rahvaste osariigist. 

Vaatlejate sõnul on Abiy' plaan korraldada 2020. aastal valimised põhjustanud kohalikus poliitikas pahameelt ning toonud kaasa etnonatsionalismi tõusu. 

Vallandunud on kauaaegsed pinged riigi enam kui 80 rahvusrühma vahel, seda sageli maa ja ressursside pärast selles Aafrika rahvaarvult teises riigis.

Üle miljoni inimese on pidanud oma kodud maha jätma etniliste kokkupõrgete tõttu, mille üheks põhjuseks on EPRDF-i nõrgenemine ja erinevate jõudude katsed lõigata kasu poliitilise ülemineku perioodist. 

Viimastel kuudel on hukkunud kümneid inimesi kokkupõrgetes Benishangul Gumuzi ja Amhara osariigi elanike vahel. 

Julgeolekujuht Asaminew, keda süüdistatakse Amhara rünnakus, vabastati 2018. aastal vanglast, kuhu ta sattus 2009. aasta riigipöörde vandenõu pärast. Teda peetakse radikaalseks amhari rahvuslaseks.

Aasta tagasi hukkus miitingu ajal, kus Abiy kõnet pidas, granaadiplahvatuses kaks inimest.