ÜRO Julgeolekunõukogu kutsus vaoshoitusele ja dialoogile Pärsia lahel

Copy
Briti suursaadik ÜRO-s Karen Pierce (vasakul), Saksa suursaadik Christoph Heusgen ja Prantsuse suursaadik François Delattre esmaspäeval New Yorgis ÜRO peakorteris pärast Julgeolekunõukogu suletud uste taga peetud kohtumist USA ja Iraani vastasseisu teemal.
Briti suursaadik ÜRO-s Karen Pierce (vasakul), Saksa suursaadik Christoph Heusgen ja Prantsuse suursaadik François Delattre esmaspäeval New Yorgis ÜRO peakorteris pärast Julgeolekunõukogu suletud uste taga peetud kohtumist USA ja Iraani vastasseisu teemal. Foto: EPA/Scanpix

ÜRO Julgeolekunõukogu kutsus esmaspäeval dialoogile, maksimaalsele vaoshoitusele ja rakendama meetmeid pingete lõpetamiseks Pärsia lahel, kuigi Iraan oli eelnevalt välistanud kõnelused USA-ga pärast president Donald Trumpi teadaannet uutest sanktsioonidest Teheranile. 

Julgeolekunõukogu mõistis Kuveidi koostatud ja ühehäälselt vastuvõetud pressiavalduses hukka hiljutised rünnakud naftatankeritele, nimetades neid ohuks maailma energiavarustusele ja rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. 

Kaks tundi kestnud kohtumise järel jõudis 15-liikmeline julgeolekunõukogu kokkuleppele avalduses, milles ei nimetatud otsesõnu Iraani, kuid kutsuti kõiki osapooli vältima paljukardetud sõjalist vastasseisu. 

ÜRO tähtsaima otsustusorgani ühehäälne avaldus tuli paar tundi pärast USA teadet sanktsioonidest Iraani kõrgeimale juhile ajatolla Ali Khameneile ja kaheksale revolutsioonikaardi komandörile. 

Iraani suursaadik ÜRO juures Majid Takht Ravanchi ütles New Yorgis ajakirjanikele, et USA peab lõpetama «oma majandussõja iraani rahva vastu». 

«Pole võimalik alustada dialoogi kellegagi, kes sind ähvardab ja hirmutab,» lausus Ravanchi. «Sellise dialoogi õhkkonda ei ole veel tekkinud.» 

Julgeolekunõukogu ütles avalduses, et kõik piirkonna riigid «peavad ilmutama maksimaalset vaoshoitust, rakendama meetmeid ja astuma samme eskalatsiooni ja pingete vähendamiseks». 

«Julgeolekunõukogu liikmed ärgitavad lahendama erimeelsusi rahumeelselt ja dialoogi teel,» seisis avalduses, mida toetasid nii Iraani sõber Venemaa kui ka USA. 

Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa kutsusid eraldiseisvas avalduses «de-eskalatsioonile ja dialoogile koos täieliku austusega rahvusvaheliste reeglite vastu». 

USA ja Iraani niigi pingelised suhted halvenesid järsult pärast seda, kui Iraan tulistas neljapäeval alla Ühendriikide luuredrooni, mis Teherani hinnangul oli sisenenud riigi õhuruumi, mida Washington eitab.

Trump ütles reedel, et USA oli pärast drooni allatulistamist valmis sõjaliseks löögiks Iraani vastu, kuid loobus sellest, kuna see poleks olnud proportsionaalne samm. Presidendi märkused süvendasid kartust, et Washington ja Teheran liiguvad sõjalise kokkupõrke kursil. 

Ühendriigid esitasid julgeolekunõukogu kohtumisel tõendeid, mis näitavad Washingtoni hinnangul, et hiljutiste rünnakute taga tankerite vastu Omaani lahel on Iraan, kes kasutas tuukreid miinide paigaldamiseks laevakerede külge. 

Teheran on eitanud seotust rünnakutega.

USA ÜRO suursaadiku kohusetäitja Jonathan Cohen ütles, et «ainus nende rünnakute toimepanemise võime ja motiiviga riiklik toimija on Iraan». 

ÜRO diplomaatide sõnul avaldasid Ühendriigid survet tankerirünnakutega seoses fraasi «riiklik toimija» lisamiseks julgeolekunõukogu pressiavaldusse, kuid Venemaa lükkas sellise sõnastuse tagasi. 

Kolmapäeval peaks julgeolekunõukogu arutama Iraani tuumalepet, millest USA mullu mais lahkus ja mida Euroopa riigid püüavad säilitada. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles