/nginx/o/2019/06/26/12302161t1h2233.jpg)
Saksa kantsler Angela Merkel tunnistas kolmapäeval, et on kompromissi nimel valmis loobuma oma kandidaadist Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale.
Merkel on valmis loobuma oma kandidaadist EK presidendi kohale (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merkel andis parlamendis aru eelmise nädala nurjunud katsetest Euroopa Liidu tippametitesse uued inimesed leida ning tõdes, et pühapäevaks kavandatud uus kohtumine võib pakkuda sama killustunud pilti.
«Euroopa Komisjoni presidendiks saavad kandideerida ainult need, kelle on esitanud Euroopa Ülemkogu, ma ei tee seda ettepanekut üksi,» ütles ta.
Merkel avaldas lootust, et valimisprotsessis austatakse siiski Spitzenkandidati ehk esikandidaadi põhimõtet, mis tähendaks, et Euroopa Parlamendi valimistel kõige paremini esinenud partei saab esimesena õiguse Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale.
«Aga ma ei oska öelda, kas see õnnestub. Asjad on väga keerulised, nii et me peame jätkama lahenduse otsimist,» sõnas Saksa valitsusjuht.
Mais peetud europarlamendivalimised võitis paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP), kuhu kuulub ka Merkeli erakond Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU).
EPP esikandidaat on Merkeli erakonnakaaslane Manfred Weber.
Prantsuse president Emmanuel Macron ja mitu teist mõjukat EL-i poliiitikut ei toeta Weberi kandidatuuri Komisjoni presidendiks.
Merkel peab kolmapäeval Berliinis kõnelusi Weberi, EPP esimehe Joseph Dauli ja oma CDU esinaise Annegret Kramp-Karrenbaueriga.
Macron on öelnud, et ühelgi kolmest peamisest esikandidaadist - Weber, Sotsialistide ja demokraatide saadikurühma kandidaat Frans Timmermansile ja liberaalse ALDE kandidaat Margrethe Vestager - pole liikmesriikide enamuse toetust, esikandidaadi süsteem ei toimi ja Euroopa Komisjoni järgmise presidendi peavad paika panema liikmesriikide juhid.
EL-i liidrid üritavad sel nädalavahetusel taas leppida kokku kandidaatides bloki juhiametitesse. 20.-21. juuni korralisel Euroopa Ülemkogul kokkulepet veel ei saavutatud.
Euroopa Parlament koguneb juuli alguses esimesele istungile ja EL-i liidrid tahavad enne seda nimetamistes üksmeelele jõuda.
Tippkohtumisel arutatakse Euroopa Komisjoni presidendi, EL-i välispoliitikajuhi, Euroopa Keskpanga juhi, Euroopa Parlamendi presidendi ja Euroopa Ülemkogu presidendi kandidaatide üle.
Enne järgmise nädala erakorralist Euroopa ülemkogu toimub 28. ja 29. juunil G20 tippkohtumine Jaapanis Osakas, kuhu kutsutud kuus EL-i liidrit - Prantsuse president, Saksa kantsler, Briti, Itaalia, Hispaania ja Hollandi peaministrid - jätkavad selle kõrvalt arutelu EL-i tippametikohtade täitmise üle.