Prantsuse uurijad välistasid Notre-Dame'i põlengu kuritegeliku põhjuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Turistid kolmapäeval Pariisi Jumalaema kiriku taustal.
Turistid kolmapäeval Pariisi Jumalaema kiriku taustal. Foto: AP / Scanpix

Pariisi Jumalaema kiriku tulekahju aprillis võis põhjustada elektririke või korralikult kustutamata sigaretikoni, teatas Pariisi prokuratuur kolmapäeval, välistades põlengu kuritegelikud põhjused. 

Uuriti mitut teooriat «elektrisüsteemi rikkest kuni tulekahjuni, mis algas korralikult kustutamata konist», teatasid võimud avalduses. Pole mingeid asitõendeid, mis viitaksid tulekahju «kuritegelikule algele», lisati teates.  

13. sajandil valminud Jumalaema kirik süttis põlema 15. aprilli õhtul ja põlengus hävis muuhulgas 19. sajandist pärit kiriku haritorn. 

Esialgsed järeldused tehti pärast vestlusi saja pealtnägijaga, seisis avalduses, millele oli alla kirjutanud Pariisi prokurör Rémy Heitz. 

Tulekahju kindlat põhjust välja selgitatud veel ei ole.  

«Nüüd viiakse läbi sügavam uurimine, põhjaliku ekspertiisiga,» lisati avalduses. 

Võimud on alustanud ka esialgset uurimist hooletusest kahju põhjustamise kahtluse alusel, kuid ei kahtlusta esialgu ühtegi inimest. 

Aprillis tunnistas Notre-Dame'i restaureerimiseks tellinguid paigaldanud firma, et selle töölised suitsetasid vahel tööpostil olles. Toona ütles ettevõtte esindaja, et tulekahju põhjuseks ei saa kuidagi olla sigaretikoni.

Prantsuse president Emmanuel Macron on lubanud kiriku taastada viie aastaga. 

Pariisis asuva kiriku taastamiseks on kogutud ligi miljard eurot, mis kultuuriministri sõnul läheb kõik taastamistöödeks. 

Ekspertide sõnul läheb projekt maksma 600-700 miljonit eurot. 

Enamik prantslasi eelistab Pariisi Jumalaema kiriku taastamist endisel kujul, mitte moodsama versioonina, ilmnes viimasest uuringutulemustest. Ainult veerand küsitlusele vastanutest soovib moodsa «arhitektuurilise žesti» lisamist taastatud katedraalile, mida pooldab Macron. Kakskümmend üks protsenti vastanuist ei osanud oma eelistust öelda.

Tagasi üles