USA demokraatide esimene debatt oli tuline

Kandidaadid Foto: Wilfredo Lee / AP

Osad USA demokraatide presidendikandidaadid pidasid kolmapäeval maha esimese kahest 2020. aasta presidendivalimiste valimisdebatis, kus senaator Elizabeth Warren kinnistas end võiduvõimelise kandidaadina ning mitu vähemtuntud kandidaati kasutasid rambivalguse endale tõmbamiseks immigratsiooni käsitlevaid küsimusi.

Suurim Ameerika poliitdebatt pärast 2016. aasta presidendivalimis toimub Miamis kahel õhtul, sest kandidaate on üle 20-ne. Ürituse haripunkt on neljapäeval, kui praegune juhtkandidaat Joe Biden läheb vastamisi üheksa kandidaadiga. Nende seas on küsitlustes tema kannul sörkiv Bernie Sanders.

Kolmapäeval toimunud esimene debatt kujunes tuliseks mõõduvõtmiseks, kus demokraadid nagu endine kongresmen Beto O'Rourke, senaator Cory Booker, endine San Antonio linnapea Julian Castro ja New Yorgi linnapea Bill de Blasio käsitlesid teemasid nagu tervishoid, majanduslik ebavõrdsus, kliimasoojenemine, relvavägivald, Iraan ja immigratsioon.

Kuigi Washingtoni poliitiline õhustik on eelseisvate valimiste tõttu pingeline juba tükemat aega ning eelvalimistel esimestena hääletavates osariigis on valimiskampaania täies hoos, siis miljonid ameeriklased hakkavad 2020. aasta presidendivalimistele tähelepanu pöörama alles nüüd.

Esimese kuulsid nad, kuidas Warren, ideoloogiliselt progressiivne ning laval olnutest ainus, kelle toetusnumber on küsitlustes kahekohaline, sarjas tema sõnul tavainimeste vastu pööratud majandust.

«Kelle jaoks see majandus tegelikult töötab?» küsis Warren, kellele esitati debati esimene küsimus.

«Kui teil on valitsus, kui teil on majandus, mis töötab hästi nende jaoks, kellel on raha, kuid ei tee suurt midagi kellelegi teisele, siis on see lihtlabane korruptsioon,» teatas Warren. «Peame seda esile tooma».

Kuna laval oli kümme inimest, siis jäi üleriikliku publiku poole esmakordselt pöördunud kandidaatidele jälje jätmiseks aega vähe. Nad lootsid öelda midagi, mis hakkaks levima rahva seas kulutulena, et edendada oma programmi, meelitada ligi uusi doonoreid ning hoida end lehtede esikülgedel.

Kuid debati taustal olevad probleemid - kasvav kriis USA-Mehhiko piiril, seal kinni peetud laste kehvad elamistingimused ning šokeeriv pilt Rio Grande jões uppunud salvadorlasest mehest ja tema väiketütrest - tegid mõttevahetused kiireks ja pingeliseks.

Castro, varem sel aastal immigratsioonikava avaldanud ning ainus latiinost kandidaat, nimetas fotot «südantlõhestavaks».

«See peaks meid ka vihale ajama ning see peaks meid tegudele innustama,» lausus ta.

Märkimisväärselt rääkisid O'Rourke, Booker ja hiljem ka Castro rändekriisi arutades aeg-ajalt hispaania keeles.

De Blasio, üks viimastest võistlusesse tulijatest, sai suure aplausi, kui ta tuletas kodanikele meelde, et immigrandid pole nende vaenlased.

«Kõikidele ameerika kodanikele, kes tunnevad, et olete maha jäämas ning Ameerika unistus teie puhul ei toimi - seda ei teinud teile immigrandid,» teatas De Blasio.

«Seda tegid teile suurfirmad.»

Immigrante asus kaitsma ka Amy Klobuchar, kes ütles: «Nad ei tee Ameerikat väiksemaks, nad on Ameerika.»

Minnesota senaator pani vastu ka ühele meeskandidaadile, kes ütles, et ta oli kandidaatidest ainus, kes surus läbi naiste reproduktiivõigusi kaitsva seaduse.

«Siin üleval on kolm naist, kes on võidelnud naise valimisõiguse pärast üsna kõvasti võidelnud,» ütles Klobuchar.

Kõige selgema pildi oma prioriteetidest presidendina andis Warren (70). Tema plaanide seas on rikaste maksu kehtestamine, suurfirmade tükkidekslöömine ning USA valimissüsteemi kaitse.

Oma viimases avalduses meenutas ta üles kasvamist Oklahomas, kus ta suutis läbi murda tänu riigi rahastatud kogukonnakoolile.

«Olen siin selles heitluses, sest usun, et suudame panna oma valitsuse, majanduse ja riigi tööle mitte ainult nende jaoks, kes on tipus. Suudame panna selle tööle kõigi jaoks,» lausus ta.

«Luban teile järgnevat: ma võitlen teie eest sama kõvasti nagu võitlen oma pere eest.»

Debati üks ilmselgetest sihtmärkidest oli USA president Donald Trump. Kuigi mõned kandidaatidest võtsid sihikule oma rivaalid, siis mitmed suunasid oma raevu presidendile. Kandidaatidest mitmed arvasid, et Trumpi tagandamise menetlus peab algama viivitamatult.

Kongresmen Tulsi Gabbard ründas Trumpi välispoliitikat ning teatas, et presidendi «kanapistrike valitsus» on «viinud meid Iraaniga sõja lävele».

Kuigi Trump asus kolmapäeval lennukiga teele Aasiasse, siis jälgis debatti temagi ning ta ei lasknud mööda võimalust tögada oma vastaseid Twitteris.

Õhtu alates teatas ta debati kohta: «Igav.»

Paljud ameeriklased jälgivad tähelepanelikumalt neljapäevast debatti, kui lavale astuvad demokraatide raudvarra kuuluvad 76-aastane Biden ja 77-aastane Sanders ning veel kaheksa kandidaati. Viimaste seas on võistluse ainus mustanahaline naine senaator Kamala Harris, Indianas asuva South Bendi homoseksuaalist 37-aastane linnapea Pete Buttigieg ning ettevõtja, poliitiline uustulnuk ja võistluse must hobune Andrew Yang.