Türgi soovib euroliidu ühinemiskõnelustesse uut hoogu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jürgen Tamme
Copy
Artikli foto
Foto: Reuters / Scanpix

Türgi peaministri kantselei teatel on valitsus nimetanud ametisse uue pealäbirääkija, kelle ülesandeks on juhtida Euroopa Liiduga peetavaid ühinemiskõnelusi.

Kui seni juhtis läbirääkimisi välisminister Ali Babacan, siis nüüd hakkab protsessi vedama valitseva Õigluse ja Arengu Partei (AKP) aseesimees Egemen Bagis, vahendas AFP.

Ühtlasi saab 38-aastasest Bagisest riigiministrina ka valitsuskabineti liige.

USAs hariduse saanud Bagis on seni tegutsenud peaminister Tayyip Erdogani välispoliitikanõunikuna ja võtnud aktiivselt osa Türgi välispoliitika kujundamisest.

Ankara on uue pealäbirääkija ametisse määramist kaalunud juba pikemat aega, sest välisminister on tööga niigi koormatud.

Juba kaks aastat pärast seda, kui 1957. aastal asutati Rooma lepingutega Euroopa Majandusühendus (EMÜ), avaldas Türgi soovi sellega liituda. 1963. aastal sõlmisidki EMÜ ja Türgi assotsiatsioonilepingu.

Türgi esitas 1987. aastal avalduse saada toona Euroopa Ühenduse nime kandvasse organisatsiooni, mis hiljem nimetati ümber Euroopa Liiduks. Ametlikult sai Türgist ELi kandidaatriik 1999. aastal. 2004. aastal otsustas Euroopa Ülemkogu alustada Türgiga liitumisläbirääkimisi.

Vaatamata sellele, et Türgile on kehtestatud täpselt samad nõudmised ja tingimused, nagu kõigile teistele kandidaatriikidele, pole EL soovinud Türgiga end lõplikult siduda.

Türgi vastased toonitavad, et tegemist on kultuuriliselt kauge islamimaaga, mis oma kiiresti kasvava elanikkonnaga ohustab Euroopa ühtsust. Samuti kardetakse migratsioonilainet ja tuntakse hirmu võõra kultuuri ees.

Tagasi üles