Vladimir Putin: liberalism on aegunud idee

Venemaa president Vladimir Putin G20 kohtumisel Osakas.

FOTO: Mikhail Metzel / Mikhail Metzel/TASS / Scanpix

Venemaa president Vladimir Putin on kuulutanud, et rahvuslik populism on tõusev trend Euroopas ja Ameerikas ning liberalism on ideoloogilise jõuna väsinud. G20 kohtumise eel Osakas Financial Timesile antud intervjuus nentis Putin, et liberalism on oma eesmärgi üle elanud ning rahvas on immigratsiooni, avatud piiride ja multikultuursuse vastu pööranud.

Putini nägemust liberalismist, dominantsest lääneideoloogiast alates Teise maailmasõja lõpust, illustreerivad näited nagu USA president Donald Trump, Ungari preaminister Viktor Orban, Itaalia siseminister Matteo Salvini või Suurbritannia Brexit.

«Liberaalid ei saa lihtsalt dikteerida kõigile kõike niimoodi, nagu nad on seda viimastel aastakümnetel teinud,» sõnas Vene riigipea varem usutluses Briti ärilehele Financial Times. Ta kirjeldas Saksamaa riigikantsleri Angela Merkeli otsust lubada riiki üle miljoni Süüria põgeniku, kui «kardinaalset viga».

Ta kiitis Donald Trumpi otsust piirata migratsiooni Mehhikost. «See liberaalne idee eeldab, et midagi pole vaja teha, et migrandid tohivad tappa, vägistada ja rüüstata ilma tagajärgedeta, sest nende õigusi kaitstakse,» lisas Putin.

«Igal kuriteol peab olema karistus. Liberaalne idee on aegunud. See on sattunud konflikti populatsiooni enamuse vaadetega,» lisas ta. Euroopa Nõukogu president Donald Tusk ütles, et ei nõustu Putini vaadetega. «Minu arust on eriti aegunud autoritaarsus, isikukultus ning oligarhide võim,» lisas Tusk.

Putinit on pidevalt süüdistatud populistlike liikumiste toetamises sotsiaalmeedia ja rahalise abi kaudu. Näiteks on teda süüdistatud 2016. aasta USA presidendivalimistesse, Brexiti hääletusse ja Euroopa Parlamendi hääletustesse sekkumises. Ta eitas neid süüdistusi. Ta heitis kõrvale Robert Muelleri juurdluse, kutsudes seda «müüdiks».

Putin avaldas muret uuesti hoogu koguva tuumavõidurelvastumise osas USA ja Venemaa vahel. «Külm sõda oli väga halb, aga vähemalt kehtisid mingid reeglid, mida kõik pooled ülemaailmselt järgisid. Nüüd tundub, et reegleid pole,» nentis Putin.

Positiivse poole pealt nimetas Putin Suurbritannia ja Venemaa suhete paranemist. «Ma arvan, et Venemaa ja Suurbritannia on mõlemad huvitatud heade suhete taastamisest, vähemalt ma loodan, et liigume selles suunas,» rääkis Putin.

Suhted Londoni ja Moskva vahel on tardunud pärast endisele Vene topeltagendile Sergei Skripalile korraldatud atendaadikatset Inglismaal, Salisbury linnas.

Suurbritannia valitsus süüdistab Vene valitsust eelmisel aastal toimunud närvigaasi rünnakus. Putini sõnul ei ole selle kohta tõendeid. Skripal oli viibinud Venemaal vangistuses, enne kui ta Inglismaale vabaks anti.

Suurbritannia peaminister Theresa May ja Venemaa president Vladimir Putin G20 kohtumisel Jaapanis, Osakas. 

FOTO: Stefan Rousseau / PA Wire/PA Images / Scanpix

Putin rõhutas siiski, et tal on nulltolerants riigireetjate vastu. «Riigireetmine on kõige tõsisem kuritegu. Reetureid tuleb karistada,» rääkis ta. Ühendkuningriikide peaminister Theresa May rääkis, et kavatseb Putinilt juhtunu kohta reedel aru pärida ning välja selgitada, kes vastutas rünnaku eest.

Viimaste aastate jooksul on Putin üha julgust kogunud, seistes Krimmi annekteerimise ning sõjalise sekkumise taga Süürias, mida ta kirjeldas kui edukat sõjalist treeningut Vene sõjaväele. Ta ei maininud seitse aastat kestnud sõja tõttu riigist põgenenud viit miljonit pagulast või 500 000 sõja tõttu elu kaotanud inimest.

Küll mainis Putin Aafrikast ja Kesk-Idast lainetena Euroopasse rändavaid immigrante, kes on kaasta toonud kuritegevuse ja sotsiaalse pinge. Putin rääkis, et liberaalsed valitsused ei ole piisavalt keskendunud rahva turvalisusele.

Selle asemel tegeletakse multikulturalismi ja seksuaalse mitmekesisuse reklaamimisega. «Ma ei taha kedagi solvata, sest meid on süüdistatud homofoobias. Meil pole mingit probleemi LGBT inimestega. Las nad elavad, kuidas tahavad,» selgitas Putin.

«Aga mõned asjad tunduvad meile liiast. Nad väidavad, et lapsed võivad valida viie või kuue soorolli vahel. Kõik peavad olema rahul, sellega mul probleemi ei ole, aga see kõik ei tohi kultuuri, traditsioone ja pereväärtusi varju jätta,» lisas ta.

Tagasi üles