Itaalias peeti kinni politseipaati ramminud Sea Watchi kapten
Täiendatud 19.42

Sea-Watch 3 üritas randuda, kui alus rammis Lampedusa väikesaarel randudes Itaalia politsei mootorpaati.

FOTO: GUGLIELMO MANGIAPANE / REUTERS

Humanitaarlaeva Sea-Watch 3 sakslasest kapten peeti kinni pärast seda, kui alus rammis Lampedusa väikesaarel randudes Itaalia politsei mootorpaati.

Laeval olnud 40 pagulast kallistasid personali, kes päästsid nad inimkaubitsejate merekõlbmatult aluselt ja aitasid neid 16-päevasel mereretkel. Osa suudlesid maale astudes Lampedusa pinda.

Siseminister Matteo Salvini keelas migrantidel Lampedusas randumise, kuni teised Euroopa Liidu riigid nõustuvad pagulasi võõrustama. Reedel lubasid seda teha Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg ja Portugal.

Carola Rackete vahistamine. 

FOTO: GUGLIELMO MANGIAPANE / REUTERS

Päästeoperatsioon sai dramaatilise ja vägivaldse lõpu, kui laeva 31-aastane kapten Carola Rackete otsustas, et ei saa pärast 16 päeva merel enam maabumisluba oodata.

«See on küllalt. Kuueteistkümne päeva järel päästmisest siseneb Sea Watch 3 sadamasse,» säutsus organisatsioon laupäeva hommikul.

Kapten tüüris Hollandi lipu all seilava aluse sadamasse ja rammis selle käigus oluliselt väiksemat mootorpaati, mis selle teed takistas.

Mõni aasta tagasi sai Lampedusa rahvusvahelise kiidulaulu osaks, sest võttis avasüli vastu paljud sadadest tuhandetest Vahemerel päästetud pagulastest.

Hoolimata pagulaste arvu vähenemisest erapäästelaevade tegevuse piiramise taustal, seda eriti pärast parempopulistide mullust võimuletulekut, on paljud itaallased pagulaste osas kannatuse kaotanud. Salvini juhitud migratsioonivastane Liiga kogus populaarsust nii hiljutistel kohalikel kui europarlamendi valimistel.

Osa saare asukaid aplodeerisid, kui pagulased randusid. Teine grupp pildus kaptenile aga solvanguid nagu «mustlane mine koju». Opositsiooniliste demokraatide senaator Davide Faraone filmis juhtunut ja postitas selle Twitteris.

«Te peate ta kohe raudu panema!» kisas üks naisterahvas, kui Rackete käeraudadeta politseiautosse toimetati.

Kapteni advokaat Leonardo Marino ütles Itaalia riigitelevisioonile, et ta peeti kinni sõjalaevale vastuhaku eest. Tolli- ja piirivalve paadi külg sai vigastada, kuid pardalolnud mitte. Süüdimõistva otsuse korral on Rackete silmitsi kümneaastase vangistusega.

Samuti ähvardab teda 50 000 eurot trahvi vastavalt seadusele, mis keelab erapäästelaevade tegevuse.

Salvini oli kapteni suhtes kriitiline.

«Ma käskisin vahistada selle lindprii, kes seadis ohtu » mootorpaadis olnud piiripolitsei elud, ütles ta RAI riigiraadiole. Ta käskis ametivõimudel ka «Vahemerel seaduseid rikkudes seilanud» päästelaev konfiskeerida.

Saksa vabaühendus Sea-Watch kaitses oma aluse kapteni käitumist. «Ta jõustas päästetud inimeste õigust maabuda turvalises paigas,» teatas organisatsioon.

Sitsiilia prokurör Luigi Patronaggio viitas aga teistsugusele variandile. «Humanitaarpõhjustega ei saa õigustada lubamatuid samme nende vastu, kelle töö on tagada kõigi ohutus merel,» vahendas ANSA prokuröri sõnu.

Kaptenil oli toetajaid ka tema kodumaal Saksamaal, nende seas Saksa Rohelise Partei liider Robert Habeck.

«Kapten Rackete vahistamine näitlikustab Itaalia valitsuse kurjust ja Euroopa pagulaspoliitika dilemmat,» lausus ta Saksa ringhäälingule RND. Habeck lisas, et «tõeline skandaal on uppumised Vahemerel, õiguslike teede puudumine põgenemiseks ja Euroopa jaotamismehhanismi puudumine».

Tema raevu jagas ka Saksa protestantliku kiriku juht Heinrich Bedford-Strohm.

«Noor naine vahistati Euroopa riigis, sest ta päästis inimelusid ja tahtis päästetud inimesed turvaliselt maale tuua,» märkis ta. «See on häbiplekk Euroopale.»

Viimastel aastatel on inimsmugeldajate merekõlbmatutel alustel Euroopasse seilates uppunud tuhandeid inimesi.

Itaalia Demokraatliku Partei parlamendisaadik Graziano Delrio võrdles Sea-Watchi kapteni teguviisi kiirabiauto juhi omaga, «kes sõidab läbi punase tule alt», et patsient haiglasse toimetada.

Laev võttis Liibüa lähistel 53 põgenikku pardale 12. juunil. Itaalia võttis vastu kõige haavatavamad põgenikud, kuid ülejäänutel keelati riigis maabuda.

Tagasi üles