/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/06/29/12311957t1hec90.jpg)
Kreeka sõlmis neljapäeval lepingu gaasiotsinguteks Vahemerelt, hoolimata keskkonnaorganisatsioonide hoiatustest, et see ohustab mereelustikku.
Kreeka sõlmis keskkonnahoiatustest hoolimata gaasiotsimislepingu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lepingu järgi võib energiafirmade Total, Exxonmobil ja Hellenic Petroloeum konsortsium gaasi otsida Kreetast lõunasse jäävalt kahelt kokku umbes Šveitsi suuruselt ehk 40 000 ruutkilomeetriselt alalt.
See on hiljutisim ja kaugelt suurim nafta- ja gaasiotsimisluba riigi lääneosas.
Kartused vastasseisu pärast Türgiga on ära hoidnud sarnased lepped Egeuse merel ja Kreeta idaosas. Türgil on praegu sõjalaevade eskorditud puurimislaev Küprose lähistel ning riik on ähvardanud gaasi otsida ka lääne poolt.
Greenpeace ja Maailma Looduse Fond (WWF) vaidlustasid Kreeta projekti Kreeka ülemkohtus. Nende väitel ohustaks kaevandamine saare lõunaosas ohustatud liike nagu vaalad, delfiinid ja teised. Selle asemel peaks organisatsioonide sõnul Kreeka investeerima taastuvenergiasse.
Peaminister Alexis Tsipras kiitis neljapäeval allkirjastatud lepet selle majanduskasu pärast ja lubas, et võetakse rangeid keskkonnaalaseid abinõusid.
/nginx/o/2019/06/29/12311955t1h5320.jpg)
«Kreeka teeb otsusekindla käigu kasutada oma jõukust mineralide osas,» ütles Tsipras tseremoonial Ateenas ja lisas, et see aitab taastada riigi raskustes majandust.
«Neli aastat tagasi oli riik pankroti äärel,» rääkis ta. «Nüüd sihib see energiasõltumatuse poole, või vähemalt osa oma nõudluse katmise poole.»
Peaministri sõnul algavad otsingud järgmisel aastal, kestavad kaheksa aastat võimalusega pikenduseks ja peaks andma selge ülevaate varudest 2-4 aasta jooksul. Kreeka saab loa andmise eest vaid kaheksa miljonit eurot, kuid osa ka käibest ja maksudest, kui projekti edu saadab.
WWF-i Kreeka osakonna merendusjuht Dimitris Ibrahim ütles Associated Pressile, et see on riigi jaoks sünge päev.
«Väga väikese hinnaga anti üle tohutu ala, millel on üüratu keskkonnaväärtus,» lausus ta. «Meri on seal väga sügav, seega on kaevandamine väga ohtlik. Väikseimal saastega lõppeval õnnetusel turismi jaoks nii olulisel alal oleks tohutu finantstagajärg.»
Uuringuteks loovutatud ala alla läheb suur osa Helleni süvikust, mis jookseb Korfust Türgi rannikuni. See on oluline elupaik mõnesajale ohustatud kašelotile ning teistele vaala- ja delfiiniliikidele.
Mereimetajad on eriti tundlikud mürale, mida tekitavad fossiilsete kütuste otsimiseks tehtavad seismilised uuringud.
Läinud kuul kirjutasid kümned keskkonnagrupid ja teadlased Tsiprasele kirja, kus hoiatati piirkonna uuringuteks loovutamise eest, kuid Ibrahimi sõnul ei saadud sellele vastust.
Ta ütles, et WWF kasutab kõiki õiguslikke vahendeid, et projekti takistada.