Analüütikud: Trumpi-Kimi kohtumine oli mõlemale kasulik (15)
/nginx/o/2019/06/30/12313814t1hb332.jpg)
USA presidendi Donald Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni täna kaht Koread eraldavas demilitariseeritud tsoonis peetud ajalooline kohtumine oli mõlemale liidrile kasulik ja võib aidata tuumarelvitustamiskõnelusi edasi viia, leiavad analüütikud.
Kuigi Ühendriikide presidentide külaskäik demilitariseeritud tsooni on tavapärane nähtus visiitidel liitlasriiki Lõuna-Koreasse, oli Trumpi pühapäevane külaskäik ajalooline selle poolest, et ta astus esimese ametisoleva USA riigipeana ka Põhja-Korea territooriumile.
Trump ütles pärast Lõuna-Korea poolel peetud 50-minutilist kohtumist Kimiga, et kahe riigi töörühmad alustavad lähinädalatel ettevalmistavaid kohtumisi kõnelusteks Põhja-Korea tuumaprogrammi üle. Samas rõhutas Ühendriikide riigipea, et Põhja-Koreale kehtestatud sanktsioonid jäävad esialgu paika.
Demilitariseeritud tsoonis peetud kohtumise tähtsus on «ilmselge», ütles mõttekoja Stimson Centre Aasia analüütik David Kim.
«See on ajalooline Trumpi jaoks saada esimeseks Põhja-Korea pinnale astunud USA presidendiks; ajalooline Mooni jaoks kohtuda - tõsi, küll põgusal - mõlema liidriga,» lausus Kim AFP-le, viidates Lõuna-Korea presidendile Moon Jae-inile, kes saatis Trumpi külaskäigul kaht Koread lahutavasse tsooni. Tema sõnul oli Trumpi ja Kimi järjekorras kolmandal kohtumisel «potentsiaal seiskunud läbirääkimised uuesti käima lükata».
Stimson Centre´i analüütik rõhutas samas töörühmades algavate kõneluste üliolulisust. «Me vajame sisu, mitte teatraalseid võtteid,» ütles ta.
Trump ja Kim kohtusid esmakordselt mullu juunis Singapuris ja teist korda tänavu veebruaris Hanois. Vietnami kohtumine nurjus erimeelsuste tõttu selle üle, mida Pyongyang on valmis ära andma Põhja-Koreale kehtestatud karmide majandussanktsioonide osalise tühistamise eest.
Endine USA Luure Keskagentuuri (CIA) analüütik Soo Kim, kes töötab praegu mõttekoja RAND Corporation heaks, ütles, et Põhja-Korea «külgetõmbejõud tõmbas Trumpi üle lahutusjoone demilitariseeritud tsoonis». Ta nimetas seda külgetõmbejõudu «ahvatleva ja ähvardava retoorika, viivitamise ja dialoogi jätkamise kaugel terendava võimalusega meelitamise eliksiiriks».
Põhja-Korea on sellist kohtumist kaua taotlenud, kuid «Kim ei pidanud Trumpi teisele poole lahutusjoont saamiseks lillegi liigutama», kuigi Pyongyang jätkab raketiarendust, tuumarelvade väljatöötamist ja sanktsioonidest kõrvalehiilimist, lausus ta. «Kõigi märkide järgi oli see Trumpi soov,» lisas Kim.
Analüütikud kahtlevad, kas sümboolne tippkohtumine on piisav kestliku edu saavutamiseks kaks aastat kestnud ja korduvalt soiku jäänud tuumarelvitustamiskõnelustel.
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) professor Vipin Narang ütles, et «tõsielusarja stseenid» on seda väärt vaid juhul, kui need viivad tõhusate töötaseme kõnelusteni. «Kui mitte, siis ootab meid järgmisel 15 kuul telerit sisse lülitades ees sama sari,» lisas ta.
Kuigi USA valitsus on jäänud kindlaks nõudmisele, et Põhja-Korea loovutaks oma tuumaarsenali, ei ole Pyongyang väljendanud kunagi avalikult valmisolekut seda teha, viidates selle asemel mitmetähenduslikumale «Korea poolsaare tuumavabadusele».
Põhja-Korea taotleb sanktsioonileevendust ja on pakkunud välja oma Yongbyoni tuumarajatise sulgemise, kuid spetsialistide hinnangul on tal tuumarelvadele vajalike materjalide tootmiseks teisigi rajatisi.
Panmunjomi kohtumine andis mõlemale liidrile «hea põhjuse uuesti dialoogi taotleda», ütles Lõuna-Korea riikliku Korea Rahvusliku Ühendamise Instituudi teadur Hong Min.
Eelmise presidendi Barack Obama aegne USA välisministeeriumi ametnik Mintaro Oba nimetas Trumpi-Kimi pühapäevast kohtumist «ajutiseks impulsipurskeks».
«Me oleme Põhja-Koreaga ajamas teatud tüüpi »defibrillaatordiplomaatiat«: hoides protsessi elus juhuslike energiasüstidega, kuid mitte kunagi algpõhjuseks oleva haiguse ravimiseni jõudes,» säutsus Oba Twitteris.
Pyongyang on pärast Hanoi tippkohtumist veebruari lõpus süüdistanud Washingtoni halvas usus käitumises ja andnud USA valitsusele aasta lõpuni aega oma lähenemise korrigeerimiseks. Mais tulistas Põhja-Korea välja esimesed lühimaaraketid pärast 2017. aasta novembrit.
Viimastel kuudel on stalinistlik riik kritiseerinud Trumpi lähimaid nõustajaid - riikliku julgeoleku nõunik John Bolton ja välisminister Mike Pompeo - ja nõudnud nende eemaldamist läbirääkimistelt.
«See võib tekitada probleeme,» lausus Asani Poliitikauuringute instituudi analüütik Go Myong-Hyun.
Kohtumine oli vähesest sisust hoolimata mõlemale liidrile kasulik.
USA järgmise aasta presidendivalimisi silmas pidades on Trumpi sammud Põhja-Korea pinnal «kasulik tööriist» valimiskampaanias, ütles Soulis asuva Põhja-Korea Uuringute ülikooli professor Koo Kab-woo.
Põhja-Korea on pikka aega nõudnud riigi kohtlemist Ühendriikidega võrdväärsena ja püüdis keelitada USA endist presidenti Bill Clintonit enne tema ametiaja lõppu 2001. aasta jaanuaris Pyongyangi külastama.
Endise CIA analüütiku Soo Kimi sõnul tervitab Põhja-Korea pühapäevaseid sümboolseid žeste.
Lühikese etteteatamisega korraldatud kohtumine sobib Pyongyangi lähenemisega, saates Põhja-Korea elanikkonnale sõnumi, et USA poliitika on «üsna poorne» ja et «Kim saab järgmiste sammude ja võtetega oma tahtmise».