Saada vihje

Euroaktivist: ELi kritiseerimine on jäetud ohtlikult äärmuslaste pärusmaaks (46)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Saksa aktivist Akilnathan Logeswaran on seisukohal, et ELi arengus peavad olema kesksed sotsiaalküsimused, sest ühisturuga peavad käima kaasas ka ühtsed minimaalsed sotsiaalsed standardid.
Saksa aktivist Akilnathan Logeswaran on seisukohal, et ELi arengus peavad olema kesksed sotsiaalküsimused, sest ühisturuga peavad käima kaasas ka ühtsed minimaalsed sotsiaalsed standardid. Foto: Erik Tikan

Euroopa Liit on jäänud aina paraneva keskmise lõksu ning unustanud sealjuures, et mitte kõik inimesed – eriti need, kes elavad maal või kellel pole kõrgharidust – ei taju isiklikult jõukuse kasvu, mistõttu väljendavadki paljud neist oma pahameelt, hääletades populistide ja euroskeptikute poolt, leiab senisest enam föderaliseerunud Euroopa tulihingeline toetaja, Saksa kodanikuaktivist Akilnathan Logeswaran.

Te pooldate ühtsemat ja tugevamalt integreeritud Euroopat. Samas tõstavad üha enam pead jõud, kes räägivad riikide suveräänsuse tugevdamisest ja ehk isegi Euroopa Liidu lammutamisest. Miks on Euroopas visioonid, milline peaks olema euroliit, nii lahknevad?

Me näeme Euroopas praegu varasemast rohkem polariseerunud ühiskonda ja seda väga mitmesugustes küsimustes. Asi pole enam selles, kas keegi on vasak- või parempoolne, vaid puudutab sageli mingit konkreetset küsimust, mille poolt või vastu ollakse.

Põhjus, miks ma suhtun nii entusiastlikult rohkem integreeritud Euroopasse, on see, et seisame silmitsi väga suure murega, millest keegi ei taha rääkida: ELi praegune struktuur pole suuteline lahendama meie probleeme ja katsumusi. Võtame kasvõi kliimamuutused: need ei peatu Eesti piiril, nagu need ei peatu ka Saksamaa ja Prantsusmaa piiril. Nii et rahvusriik pole tegelikult võimeline sellele probleemile vastu astuma.

Sama käib rände kohta. Meil võivad olla piirid või mitte, aga inimesed ei peatu piiri ääres isegi siis, kui ehitame kõige kõrgema müüri – nad lõhuvad müüri, ronivad üle selle. Ma tahan öelda, et alati on võimalus sellest mööda minna. Väga sageli ei aita ettekujutus riigi olemusest lahendada inimeste probleeme.

Tagasi üles