Emotsionaalses unepuuduses lõpetanud liidrid üritavad uuesti

  • Angela Merkel seisis Brüsselis silmitsi kaasparemtsentristide mässuga.
  • Läti peaminister oli üks tulistest Frans Timmermansi vastu võitlejatest.
  • Jüri Ratas on sunnitud tähistama sünnipäeva ELi kolleegidega.
  • Viktor Orbán ilmutas EPP liidrile saadetud kirjas tundeid vana parteipere vastu.

Euroopa Liidu tippkohtade jaotamine.

FOTO: Postimees

Kui Saksamaa liidukantsler Angela Merkel jõudis G20 kohtumiselt Osakas üleeile pärastlõunaks Brüsselisse, ootas teda seal enne Euroopa Ülemkogu Euroopa Rahvapartei (EPP) erakonnapere mäss.

Merkel pakkus paremtsentristlikele liitlastele kompromissi, mille ta Jaapanis Hispaania sotsist peaministri Pedro Sáncheze ning liberaalidest Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Hollandi peaministri Mark Rutte seltsis oli sepistanud.

Selle järgi saaks järgmiseks Euroopa Komisjoni presidendiks Hollandi sots Frans Timmermans ning EPP senine kandidaat, sakslane Manfred Weber pandaks lohutuseks europarlamendi presidendi kohale. Ülejäänud kahe täitmist vajava ameti kohta – ülemkogu eesistuja ja kõrge esindaja – neli liidrit Jaapanis midagi ei otsustanud.

Lepet ei tulnud

Nagu kõneles Postimehele Euroopa paremtsentri siseelu tundev allikas, kohtasid Merkel ning teda toetanud Weber ja EPP prantslasest president Joseph Daul tõelist ülestõusu. «Inimestele tundus, et Merkel andis liiga paljus liiga ruttu järele ning loovutas komisjoni presidendi koha, arvestamata oma parteiperega,» ütles ta.

Aatekaaslaste seas kokkulepet saavutamata läksid Merkel ning samuti EPPsse kuuluvad Küprose ja Rumeenia president Níkos Anastasiádis ja Klaus Iohannis ning Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa ja Läti peaminister Boiko Borisov, Andrej Plenković, Leo Varadkar ja Krišjānis Kariņš edasi ülemkogule.

Üleeile õhtul kell 21 alanud ülemkogu liikus töö-õhtusöögist sujuvalt edasi töö-hommikusöögiks järgmisel päeval kell 11. Vahepeal vahetus kuupäev ning ka ELi eesistujamaa Rumeeniast Soomeks, aga liidrite kokkulepet ei sündinud.

Postimehe andmeil hoidsid juba EPP kohtumisel tuliselt Timmermansi vastu sõdinud Kariņš ja Iohannis ülemkogul ühte liini Visegrádi neliku ehk Poola, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari esindajatega.

«Kariņš vihkab Timmermansi kui klassikalist ülbet lääneeurooplast,» vastas too EPP allikas küsimusele, miks peaks Läti valitsusjuht olema hollandlase vastu.

Ülemkogu võiks teoorias juhtkohtadele inimesi määrata ka kvalifitseeritud häälteenamusega ehk piisaks, kui poolt hääletaks 16 liikmesriiki 28st.

Eilse päeva esimesteks tundideks paistis Timmermansi plaan luhtunud, aga hommikuks ilmus tagasi. Nüüd täiendustega: EPP saaks ka järgmise ülemkogu presidendi koha, mille täidaks tõenäoliselt nii naise kui ka idaeurooplase kvoodiga klappiv Kristalina Georgieva (Bulgaaria). Liberaalide Margrethe Vestager (Taani) tõuseks kõrgeks esindajaks.

Eile jäi see variant aga siiski vaid õhku ning Eesti peaminister Jüri Ratas peab täna hommikul kella 11 tagasi Brüsselisse lendama, tähistamaks oma sünnipäeva veel ühe erakorralise ülemkogu hommikusöögiga.

Uni taastab jõu

Ratas ütles eile õhtul Postimehele, et kokkulepe on ühelt poolt väga kaugel, teiselt poolt väga lähedal. «Kõige suurem mure on tegelikult see, et me peame aru saama, et me ei tee ainult otsust selle osas, kes on inimesed, kes saavad olema tippametikohtadel, vaid ka selle osas, et missugune saab üldse olema ELi ühtsus järgmise viie aasta jooksul,» sõnas ta.

Nimelt võiks ülemkogu teoorias juhtkohtadele inimesi määrata ka kvalifitseeritud häälteenamusega ehk piisaks, kui poolt hääletaks 16 liikmesriiki 28st. Üldiselt on sellist osa liitlaste kibestunult kõrvale jätmist aga välditud.

«Siin on vaja jätta väsimus ja emotsioonid kõrvale ja mõelda, et igasugune jõuga hääletus, kus minnakse üle väga paljudest liitlasriikidest, võib väga valusasti ühtsusele kätte maksta,» lisas Ratas, avaldades lootust, et täna aitavad kompromissile jõuda nii vahepeal peetud lisaarutelud kui ka see, et eile hommikuks 25–30 tundi üleval olnud liidrid on saanud vahepeal magada.

Juhul kui ülemkogu ka täna omavahel kokkuleppele ei jõua, teeb juhtkohtade jagamisega algust europarlamendi uus koosseis. Strasbourgi esimesele istungile saabunud esinduskogu valib oma presidendi homme.

Orbán paljastas oma tegelikud tunded

Heitlus selle üle, kellest saab järgmine Euroopa Komisjoni president, paljastas muuseas Viktor Orbáni jätkuvalt soojad tunded tema senise erakonnapere Euroopa Rahvapartei (EPP) vastu.

Viktor Orbán

FOTO: Szabolcs Dudás/SIPA

Nimelt saatis Ungari peaminister nädalavahetuse kirgede tormis, kus järjest sagedamini tuli esile Frans Timmermansi nimi, kirja EPP presidendile Joseph Daulile.
«Ma olen täiesti teadlik faktist, et Fideszi EPP liikmesus on praegu peatatud. Ma olen ka teadlik, et nende asjaolude juures ei saa Fideszil olla mingit mõju EPP poliitikatele. Sellegipoolest sunnib praeguse olukorra tõsidus mind kirjutama otse teile,» kirjutas Orbán.
«Tahaksin teid informeerida, et Saksa ja Prantsuse liidrid on sõlminud Euroopa tippkohtade asjus kokkuleppe,» jätkas ta. «Selle kokkuleppe kohaselt saaks Euroopa Komisjoni presidendiks Frans Timmermans.»
«Tahaksin oma kirjaga juhtida teie tähelepanu faktile, et selle kokkuleppe toetamine EPP poolt oleks tõsine, isegi ajalooline viga. See tähendab, et valimised võitnud partei annaks üle võidupositsiooni, mille nimel ta on võidelnud,» lisas ta.
EPP peatas Fideszi liikmesuse 20. märtsil, pärast seda, kui varem ungarlasi migrante ja George Sorost kujutavate plakatitega kollitanud valitsuspartei pani üles EPPsse kuuluva Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri pildiga hirmutamispostrid.
Praegu on Fidesz EPP nn tarkade kogu uurimise all. Ühegi teise parteiperega pole Orbán erakonda ühendama kippunud. EPP allikad oletavad, et ta eelistab jääda poliitilist mängu kujundavasse tsentrisse, mitte liikuda napi tegeliku mõjuga paremradikaalide juurde.

Evelyn Kaldoja

Tagasi üles