Hongkongi meeleavaldajad rüüstasid parlamendihoonet

Hongkongi meeleavaldajad riputavad parlamendihoone auditooriumisse koloniaalaja lipu.

FOTO: Vincent Yu / AP / Scanpix

Valitsusevastaste protestide jooksul blokeeriti tänavaid, lõhuti parlamendi aknaid ja uksi ning soditi täis valitsuse sümboleid. Hongkongi valitsus plaanib algatada kriminaaljuurdlust.

Pool-autonoomses Aasia majanduspealinnas viimaste nädalate jooksul kestnud meeleavaldused said alguse vastuolulisest väljasaatmiseelnõust, mis lubanuks inimesi Mandri-Hiinale välja anda. Probleemne eelnõu on kasvatanud viha Pekingi vastu.

Eile, Hongkongi Hiina võimu alla naasmise 22. aastapäeval, jooksid vihased meeleavaldajad Hongkongi Seadusandliku nõukogu hoonele tormi.

Meeleavaldajad tungisid parlamendihoonesse läbi lõhutud uste ja akente. Parlamendi auditooriumi seintele kirjutati loosungeid nagu «Hongkong ei ole Hiina,» Hongkongi linna vapp värviti mustaks ning poodiumile riputati Hongkongi koloniaalaja lipp. Politsei tungis hoonesse peatselt pärast keskööd.

 Parlamendi auditooriumi seintele kirjutati loosungeid nagu «Hongkong ei ole Hiina».

FOTO: SOCIAL MEDIA / CAMPUS TV HKUSU / Scanpix

Meeleavaldused on väljakutseks Hiina juhile Xi Jinpingile ning täna nõudis Hiina valitsus, et Hongkong alustaks juurdlust ning paneks «vägivaldsed kriminaalid vastutama».

Mandri-Hiina valitsus on teinud kõike, et Hiina rahvas Hongkongi meeleavaldustest inspiratsiooni ei ammutaks. Sotsiaalmeedia ja internet on valitsuse valvsa pilgu all ning otsinguterminid nagu «Hongkong» on rangete piirangute taga, vahendab BBC.

«Need tõsised ebaseaduslikud tegevused alavääristavad Hongkongi õigusnorme, Hongkongi sotsiaalset korda ning kahjustavad Hongkongi huve,» teatas riigi nõukogu.

Viimase kolme nädala jooksul on meeleavaldused Hongkongi raputanud. Kogunemised on enamasti olnud rahulikud. Meeleavaldajate eesmärk on väljasaatmiseelnõu tühistamine ning Hongkongi juhi Carrie Lami tagasiastumine.

Siiani pole meeleavaldajad eesmärki saavutanud. Lam ei ole eelnõud täielikult tagasi võtnud, ega kavatse ka tagasi astuda.

Lam, kelle poolehoid rahva seas on äärmiselt madalale langenud, mõistis hukka «ekstreemse vägivalla» kasutamise. Ta nimetas esmaspäeval toimunud vandalismi «südantlõhestavaks ja šokeerivaks».

Karikatuur Hongkongi juhist Carrie Lamist parlamendihoone ees.

FOTO: JORGE SILVA / REUTERS / Scanpix

Täna suleti parlamendihoone, et politsei saaks sündmuskohalt tõendusmaterjale koguda. Töölised koristasid hoone eest klaasikilde ja prügi.

«Olen vihane, et valitsus on lükanud noori nii kaugele. Ma ei kritiseeri, ega mõista noori hukka, kuigi nende tegevused olid vägivaldsed, on nende südamed hellad. Nad võitlevad parema Hongkongi eest,» ütles vabatahtlik koristustööline Blue Wong.

Politsei ei lubanud demokraatia meelsel Hongkongi Seadusandliku nõukogu liikmel Eddie Chul oma kontorisse siseneda. Politsei sõnul oli hoone kuriteopaik.

Seadusandliku nõukogu president Andrew Leung, kelle portree oli üks täis soditud piltidest parlamendihoones, teatas, et suuremad koosolekud on kuni oktoobrini tühistatud.

«Meie turvasüsteeme, tuleohutussüsteeme ning lifte tuleb kontrollida, enne, kui saame uuesti koosolekuid pidada,» ütles Pekingi-meelne poliitik.

Hongkong naases Hiina võimu alla 1997. aastal, «üks riik, kaks süsteemi» valemi all, mis lubab Hongkongile vabadusi, mida Mandri-Hiinas ei näe. Meeleavaldajad on Pekingit süüdistanud Hongkongi iseseisvuse rikkumises.

Aktivist Joshua Wong oli 2014. aastal demokraatia-meelsete demonstratsioonide reklaaminägu. Ta ütles reporteritele, et meeleavaldused olid vastuseks «türanniale ja Pekingi ning Hongkongi keiserlikule valitsusele».

Aktivist Joshua Wong parlamendihoone ees intervjuud andmas. 

FOTO: VIVEK PRAKASH / AFP / Scanpix

Veteranist demokraatia-meelne Seadusandliku nõukogu liige Claudia Mo süüdistas Lami avaliku arvamuse kallutamises. «Probleemide lahendamise asemel üritab valitsus tegeleda probleemi tõstatajatega. See on väga kommunistlik strateegia,» ütles ta.

Eile avaldas Washington meeleavaldajatele poolehoidu. USA president Donald Trump ütles, et meeleavaldajad «otsivad teed demokraatiani». «Kahjuks, mõned valitsused ei soovi demokraatiat,» lisas Trump.

Hiina meedia kirjeldas meeleavaldusi, kui «rahvamassi vägivalda». Hiina väljaanne Global Times daily kirjutas oma juhtkirjas «Null tolerants on ainukene viis sellise hävitava käitumise vastu».

Suurbritannia välisminister Jeremy Hunt avaldas «vankumatut poolehoidu» Hongkongi vabadusele, kuid õhutas meeleavaldajaid vägivallast hoiduma.

Analüütikud on märkinud, et valitsuse sümbolite hävitamine on kurjakuulutav enne. «Nende žestide eesmärk oli Hiina valitsust provotseerida. Need on žestid sümboliseerivad pigem vastumeelsust,» ütles poliitiline analüütik Joseph Cheng.

Tagasi üles