:format(webp)/nginx/o/2019/07/02/12320195t1h5642.jpg)
Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen on tõusmas võimalikuks kompromisskandidaadiks Euroopa Komisjoni presidendi kohale.
Saksa kaitseminister võib olla kompromisskandidaat EK juhi kohale (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu liidrid on alates pühapäevast vaielnud selle üle, kes peaks järgmisel viiel aastal täitma bloki neli tähtsaimat ametit.
Diplomaatiline allikas ütles täna AFP-le, et 60-aastane konservatiiv von der Leyen käidi välja Jean-Claude Junckeri võimaliku mantlipärijana pärast seda, kui Hollandi sotsiaaldemokraat Frans Timmermans paljudele vastuvõetamatuks osutus.
Ettepaneku järgi võtaks von der Leyen üle Euroopa Komisjoni juhtimise ja praegu Rahvusvahelist Valuutafondi (IMF) juhtiv Christine Lagarde astuks Euroopa Keskpanga (ECB) etteotsa.
Belgia peaminister Charles Michel hakkaks Donald Tuski asemel juhtima Euroopa Ülemkogu ja EL-i välispoliitikajuhiks nimetataks kas EK asepresident slovakk Maroš Šefčovič või Hispaania välisminister Josep Borrell.
Kantsler Angela Merkeli valitsuses viimased 14 aastat minister olnud von der Leyeni nime käis välja Prantsuse president Emmanuel Macron, ütlesid mitu allikat.
Ungari valitsuse pressiesindaja Zoltan Kovacs säutsus Twitteris, et teda toetaksid Visegradi riigid - Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia.
Visegradi toetus päästaks von der Leyeni saatusest, mis tabas Timmermansi, kelle käisid favoriit Manfred Weberi asemel välja Prantsusmaa ja Saksamaa.
Pühapäeva õhtul alanud 18-tunnised läbirääkimised lõppesid leppeta, sest Visegrad ja Itaalia keeldusid Timmermansi tema pagulaspoliitika tõttu toetamast.
Kandidaadi edasiliikumiseks vajab ta EL-i 28 liidri seast 21 toetust ning toetajate riikide elanike arv peab olema bloki elanikkonnast vähemalt 65 protsenti.