Thomas Jeffersoni kodulinn loobus tema sünniaastapäeva tähistamisest

USA kolmas president Thomas Jefferson (1743-1826). Foto: Mary Evans Picture Library / Scanpix

USA riigiisa Thomas Jeffersoni kodulinn Charlottesville Virginia osariigis loobus tema sünniaastapäeva tähistamisest pühana, ütles linna kõneisik.

Linnavolikogu otsustas häältega 4-1 vahetada püha välja linna kodusõja lõpul vabastamise aastapäevaga, ütles linna kommunikatsioonibüroo direktor Brian Wheeler.

Ametlikku selgitust sellisele sammule ei antud, kuid 17. juunil eelnõu üle peetud debatil küsis linnavolikogulane Wes Bellamy, miks peaks linna tähistama inimest, kes nägi mustanahalisi alaväärsetena.

Linnapea Nikuyah Walker märkis, et enam kui pool Charlottesville'i ja ümbritseva Albermarle maakonna rahvastikust orjastati kodusõja algul ja pärast linna vabastamist uniooni sõdurite poolt said 14 000 inimest taas vabaks.

Ainukese vastuhääle andnud Kathy Galvin kaitses Jeffersoni kui meest, kelle panus on tunnustamist väärt.

Otsuse taustal on 2017. aasta valgete ülemvõimu pooldajate meeleavaldus, mille käigus hukkus üks noor naine ja mis pani linna oma ajalugu ümber hindama.

Meeleavaldus korraldati konföderatsiooni kindrali Robert E. Lee kuju eemaldamise vastu Charlottesville'i pargist ja see tegi linnast president Donald Trumpi ajal julgust kogunud paremäärmusliku liikumise sümboli.

Protesti ajal sõitis 21-aastane neonats James Alex Fields autoga rahumeelsete vastumeeleavaldajate sekka, tappes 32-aastase juurapraktikandi Heather Heyeri ja vigastades kümneid inimesi.

Fields mõisteti eluks ajaks vangi.

Juhtumi järel tabas terav kriitika Trumpi, kes rääkis «väga kenadest inimestest» ja leidis, et «süüdi on mõlemad pooled».

Jefferson oli kolmas USA president ja üks iseseisvusdeklaratsiooni põhiautoreid. Paljude jaoks on ta Ameerika vabaduse ja võrdsuse ideaali võrdkuju. Viimastel aastatel on tema pärandit aga ümber hinnatud, kuivõrd need ideaalid on vastuolus sellega, et tal endal oli sadu orje.

Jefferson sai ka vähemalt kuus last orjastatud Sally Hemmingsiga, kellest neli ainsat ellujäänut ta aastakümneid hiljem vabaks lasi. Teisi orjastatud pereliikmeid ta vabaks ei lasknud.

Tema sünniaastapäev 13. aprillil ei ole riigipüha, kuid see oli vähemalt 74 aastat vaba päev tema sünnilinnas.