Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/04/12324858t1h9270.jpg)
Tõsine alatoitumus, sunnitöö ja piinamine. Pärast hiljutist raketirünnakut ühele Liibüa pagulaskeskusele, mille tagajärjel hukkus üle 40 inimese, püüavad mittetulundusühingud tõmmata maailma tähelepanu pagulaskeskustes valitsevatele kohutavatele tingimustele.
Teisipäeva öösel aset leidnud raketirünnak Liibüa pealinna Tripoli lähedal asuvale pagulaskeskusele näitas taaskord, kuivõrd abitus ja haavatavas seisus on peamiselt Aafrikast pärit põgenikud, kes on Liibüa pagulaslaagrites sisuliselt vangistuses.
«Me olime hirmul. Me tahtsime lahkuda, aga uksed olid suletud,» kirjeldas Abdelaziz Hussein, raketitabamuse saanud pagulaskeskuse elanik, kes pääses rünnakust suuremate vigastustega. Husseini sõnul on põgenikud pidevas ohus, sest alates kevadest on õhurünnakud Liibüas sagenenud.
Põgenikega tegelevate ühingute sõnul on olukorra taga Euroopa Liidu (EL) ja Liibüa rannavalve vahel sõlmitud kokkulepe, millega takistatakse migrantidel Euroopasse jõudmine.