Näljas, piinatud ja pommitatud: Liibüas lõksus pagulaste seis on lootusetu

Teisipäevase raketirünnaku üle elanud migrandid kirjeldavad, kuidas neil ei õnnestunud hoonest põgeneda, sest uksed olid lukustatud. Foto: ISMAIL ZITOUNY / REUTERS / SCANPIX

Tõsine alatoitumus, sunnitöö ja piinamine. Pärast hiljutist raketirünnakut ühele Liibüa pagulaskeskusele, mille tagajärjel hukkus üle 40 inimese, püüavad mittetulundusühingud tõmmata maailma tähelepanu pagulaskeskustes valitsevatele kohutavatele tingimustele. 

Teisipäeva öösel aset leidnud raketirünnak Liibüa pealinna Tripoli lähedal asuvale pagulaskeskusele näitas taaskord, kuivõrd abitus ja haavatavas seisus on peamiselt Aafrikast pärit põgenikud, kes on Liibüa pagulaslaagrites sisuliselt vangistuses. 

«Me olime hirmul. Me tahtsime lahkuda, aga uksed olid suletud,» kirjeldas Abdelaziz Hussein, raketitabamuse saanud pagulaskeskuse elanik, kes pääses rünnakust suuremate vigastustega. Husseini sõnul on põgenikud pidevas ohus, sest alates kevadest on õhurünnakud Liibüas sagenenud.

Põgenikega tegelevate ühingute sõnul on olukorra taga Euroopa Liidu (EL) ja Liibüa rannavalve vahel sõlmitud kokkulepe, millega takistatakse migrantidel Euroopasse jõudmine.

«Mõnikord on migrandid sõna otseses mõttes üksteise otsas hunnikus, sanitaartingimused on õõvastavad ja ligipääs veele on raskendatud, vahel puudub joogivesi täielikult,» kirjeldatakse tingimusi kõnealustes laagrites.