Neeme Raud: Trumpi «Punane väljak» Potomaci ääres

USA president Donald Trump tervitamas rahvast iseseisvuspäeva üritusel Washingtonis.

FOTO: Tom Brenner / REUTERS / Scanpix

Ühendriikides on relvad ja poliitika selgelt lahus. Relvajõud ei soovi, et neid kuidagi poliitikategemisse ega ka ärisse haarataks, sest riigi musklina peavad nad olema erapooletud.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Selgelt kinnitas seda pildiliselt läinud nädalal, paar päeva enne 4. juulil tähistatud USA iseseisvuspäeva Iowa osariigis toimunud tseremoonia, kus Eesti kirjutas USA relvatehase Lewis Machine and Tool Companyga (LMT) alla 75 miljoni eurosele lepingule meie kaitsejõudele uute automaatide ostmise kohta.

Üritus, millele oleks võinud anda ka militaarse värvi, oli rõhutatult tsiviilafäär. Sel osalenud kõrgeim ametiisik, mitme aastakümne pikkuse sõjaväekarjääriga Iowa senaator Joni Ernst haaras küll oskuslikult automaadi, kuid nüüd tsiviilisikuna, sest mundrid ja poliitika on USAs eraldi asjad. Ühtegi mundris isikut LMT tehasesse ei kutsutud.

USA president Donald Trump, kes õppis kunagi New Yorgi sõjaväeakadeemias, ei salga samas, et ka sõjaline jõud on tema silmis osa võimust. Piiri mundri ja võimu vahel on ta püüdnud korduvalt hägustada, tuues muuhulgas oma administratsiooni tippkohtadele esialgu kolm kindralit, kes osutusid oma meelsuselt suuremateks tsivilistideks kui riigipea ise.

Tagasi üles