Norra otsib Vene piiri ääres tasakaalu heidutuse ja koostöö vahel

Norra kaitsejõudude Põhja brigaadi inseneripataljon jõeületusel Tynsetis Hedmarki maakonnas mullu novembris õppuse Trident Juncture ajal. FOTO: Jesper Vigander Edwin/Forsvaret/Epa/Scanpix Foto: Jesper Vigander Edwin/Forsvaret/Epa/Scanpix

Arktika-riikidena on nii Norra kui ka Venemaa alati pööranud tähelepanu põhjapolaarjoone taga toimuvale, kuid viimase kümnel-paarikümnel aastal aina suurenenud rahvusvaheline huvi selle piirkonna vastu on kihutanud Venemaad arendama sõjalist võimekust Kaug-Põhjas ning sundinud sellega Norrat suunama oma kaitsepoliitika fookust välismissioonidelt tagasi riigi kaitsmisele.

N-ö võidujooksule Arktika pärast pani aluse kliimamuutuste teema selgem esiletõus 2000. aastate alguses ning sellele järgnenud diskussioon Arktika energiavarude kasutamise üle, rääkis Postimehele Norra kaitseuuringute instituudi (IFS) uuringudirektor Katarzyna Zysk, kes oma igapäevatöös tegeleb just nimelt Arktika geopoliitika, NATO ja Venemaa julgeolekupoliitika küsimustega.

«Kõigepealt tekkis rahvusvaheline huvi ja Vene huvi järgnes sellele, eriti energiakriisi lahvatades 2003.–2004. aastal. See tähendas, et tegutsemine piirkonnas, mida on väga raske ja kulukas arendada, osutus järsku Venemaa jaoks potentsiaalselt tulusaks,» kõneles ta.