Vanemate jälgedes: põgenemine Lõuna-Koreast Põhja-Koreasse

Demilitariseeritud tsoon kahe Korea vahel. Piiri ületamine on tehtud võimalikult raskeks, vältimaks sõda, ja põgenemisi. Foto: Lee Jin-man / AP /Scanpix

Choe In-guk, järgides oma vanemate eeskuju, põgenes Lõuna-Koreast, et elada oma edasine elu Põhja-Koreas. Seda tüüpi põgenemised on haruldased, sest enamjaolt toimub põgenemine vastupidises suunas.

Choe, kes on nüüdseks 73 aastat vana, on haruldane juhtum ka nende seas, kes on ette võtnud sarnase teekonna. Nimelt põgenesid ka ta vanemad Põhja-Koreasse, 1980ndatel aastatel, mis on üks kuulsamaid põgenemisi sellel suunal.

Choe oli ka varasemalt Põhja-Koread külastanud, viimati 2016. aastal kui läks oma ema matustele.

Põhja-Koreasse saabudes sai Choe sõbraliku vastuvõtu osaliseks, sündumust kajastati ka riigi meedias. Mees põhjendas oma otsust Põhja-Korea propagandaväljandele Uriminzokkiri, öeldes, et tunneb tänutunnet riigi suhtes ning soovib kaitsta vanemate jäetud pärandit.

Põhja-Korea meedia sõnul asub mees tööle Koreade ühinemisega seotud küsimustega.

Põgenemine mõlemas suunas on väga keeruline, sest mõlemad riigid on formaalselt sõjas üksteisega ning kahe riigi vahel on raskesti läbitav demilitariseeritud tsoon.

Oliver Hotham, Põhja-Korea spetsialist Soulis, ütles BBC-le, et pole päris selge, kuidas mees suutis põgeneda Põhja-Koreasse. Siiski on inimesel, kellel on Põhja-Korea reziimi toetus, seda võrdlemisi kerge teha kui teekond läheb läbi Hiina, ütleb Hotham.

Põgenemised Põhja-Koreast Lõunasse on hoopis sagedamad, hoolimata sellest, et see teekond on märkimisväärselt ohtlikum. Levinud on põgenemine läbi Hiina, kuid on ka Põhja-Korea sõdureid, kes proovivad minna läbi demilitariseeritud tsooni.

Kõige edukamad põgenejad on olnud diplomaadid, kellele reziim on andnud vaba voli välismaal tegutseda. Viimati sai selle tükiga hakkama Põhja-Korea esindaja Itaalias, kes otsis varjupaika Läänest selle aasta alguses.