Junckeril ei õnnestunud Simsonit blokeerida (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadri Simson.
Kadri Simson. Foto: Sander Ilvest

Kuigi Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker üritas blokeerida Kadri Simsoni vahevolinikuks nimetamist, otsustas liikmesriikide esindajaist koosnev liidunõukogu täna, et Eestil on õigus ta Brüsselisse saata.

Enne, kui Simson aga Brüsseli eurokvartalis Berlaymonti majas endale kabineti saab, peab ta läbima veel kuulamise Euroopa Parlamendis. Üks võimalik aeg selleks on ette nähtud tuleval nädalal, kui europarlament koguneb Strasbourgi täiskogule.

Otsuse, et Eestil ja teisel samasuguses seisus riigil Rumeenial on õigus saata europarlamendi saadikuiks lahkunud seniste volinike Andrus Ansipi ja Corina Crețu asemele vahevolinikud Simson ja Ioan Mircea Paşcu, langetas täna sotsiaalministrite tasemel kogunenud liidunõukogu, kus Eestit esindas Tanel Kiik.

Vahevoliniku saatmise pooltargumendiks peetakse esiteks seda, et igal riigil on õigus olla Euroopa Komisjonis volinikuga esindatud. Samuti seda, et enne uue Euroopa Komisjoni kabineti moodustamist Brüsselis olemine aitab inimesel end europealinnas juba pisut tuttavaks teha ja ehk järgmises komisjonis parem portfell välja võidelda.

Samas ei saaks Simson Ansipi asemel nüüd novembrini tema Euroopa Komisjoni asepresidendi kohta. Junckeri väitel on ta Ansipi ja Creţu ülesanded ka teiste volinike vahel ära jaganud. Vastuargumendiks on ka võimalus, et äkki tuleb liikmesriigis ette sisepoliitilisi muudatusi ning praeguse valitsuse määratavast vahevolinikust ei saagi järgmise komisjoni liiget, inimene saab vaid paari kuu mittetäieliku töökoormuse eest kopsaka lahkumishüvitise.

Tagasi üles