iDeal kampaania

Läti uus president: Läti peab saama Põhja-Euroopa riigiks

Värskelt presidendiks saanud Egils Levits rääkimas oma toetajatega, enne presidendivande andmist.

FOTO: Sergey Melkonov / Sputnik / Scanpix

Läti presidendiks saanud Egils Levits tõi oma esimestes kõnedes välja probleemid, millega ta oma ametiaja jooksul tegelema hakkab.

Eilsetes presidendikõnedes, mida Levits pidas päeva jooksul mitu, olid ühtsus ja inspiratsioon tema peamiseks sõnumiks. Lisanduva eesmärgina tõi ta välja modernse ja jätkusuutliku riigi loomise.

Oluliseks probleemiks pidas Levits aga seda, et Läti on üks ebavõrdsemaid riike Euroopa Liidus ning mitmes vallas on näha kahe paralleelse Läti tekkimist. Ta tegi üleskutse loomaks pikajalist solidaarsuspoliitikat üheskoos, et vähendada ebavõrdsust ühiskonnas.

Riigi osas nägi Levits, et Läti peaks ette võtma suuri muutusi. «Pihku peab võtma luua ja pühkima maja puhtaks. Puhastama selle 30 aastaga kogunenud saastast, mis venib meie järel ja eristab arenenud õigusdemokraatiast. Need on kelmused hangetel, erakondade sõltuvus sponsoritest ja korruptsioon, maksudest kõrvalehiilimine, kus kelmid saavad osa üldisest hüvest, kuid ei osale selle loomisel, varjulobi jne,» ütles Läti uus president.

Tartu Ülikooli politoloogia doktorant Lelde Arnicāne ütles Postimehele, et probleemid, mida uus president oma kõnes välja tõi, ei ole Läti kontekstis radikaalselt uued. Samadest probleemidest on räägitud ka varem.

Arnicāne sõnul on Levits aga kindlasti vabam oma mandaadis ning omab oma visiooni Läti tuleviku osas. Levits näeb olulisena Läti kultuuri süvendamist ja laiendamist, mis suudab panustada Euroopa intellektuaalsesse ruumi.

Läti tulevikuna näeb Levits modernset riiki, mis on võimeline olema eeskujuks ka teistele. Just visioonis näeb Arnicāne uue presidendi tugevust - miski, mis võib inspireerida ka poliitilisi erakondi parlamendis. See on Arnicāne sõnul eeltingimuseks, et endale seotud eesmärke ellu viima hakata. 

Geopoliitilisel tasemel kiitis Levits oma eelkäijat, Raimonds Vējonist, Läti julgeolekuolukorra parandamise eest ning kritiseeris neid, kes proovivad Lätit kaheks jagada.

«Me oleme Läänemaailma ja Euroopa lahutamatu osa – ja mitte mingi sild ida ja lääne vahel. Ma kategooriliselt keeldun sellisest metafoorist», ütles ta.

«Levitsi hinnangul suudab Läti areneda kaasaegseks Põhja-Euroopa riigiks, mida võiks mitmes valdkonnas tuua eeskujuks kogu maailmale», vahendab ERR.

Arnicāne ütleb, et kommentaar Läti saamisest Põhja-Euroopaks on samuti seotud seotud analoogiaga, mis Levitsile ei meeldi. Öeldes, et Läti on Põhja-Euroopa, paigutab Levits Läti Euroopasse, nii geograafiliselt kui kultuuriliselt. Sellise klassifikatsiooni eesmärk on, et Lätit ei seostataks Ida-Euroopaga, ütleb Arnicāne.

Levits rõhutab ka, et «Läti identiteet on avatud igaühele, kes Lätis elab». Viidates Läti rahvastikuküsimustele, ütles Levits, et Läti peab hakkama tõsisemalt tegelema demograafia ja diasporaa poliitikaga.

Arnicāne kommenteerib, et kuigi Levits meeldib presidendina konservatiividele tänu oma seisukohtadele keele ja kultuuriküsimustes, siis on ka olulisi erinevusi. Avatud Läti põhimõttest võib Arnicāne sõnul saada küsimus, mis põhjustab mitmeid vaidluspunkte konservatiivide parlamendis.

Läti president Levits koos abikaasaga, pärast Vabaduse monumendi juures peetud kõnet.

FOTO: Evija Trifanova / LETA / Scanpix

Järgmised sammud

Levits andis juba 30. mail meediale teada, et võtab esimesed välisvisiidid ette Eestisse ja Leetu. Homme kohtuvad Eesti ja Läti presidendid, samal päeval saavad kokku ka kahe riigi väliministrid. Esimesena Eesti ja siis Leedu külastamine oli kombeks ka Läti presidentidel enne Levitsit, vahendab Läti rahvusringhääling LSM.

Läti suhetest Venemaaga rääkides ütles Levits, et Läti peab proovima saavutada häid suhteid iga naabriga, kuid see ei sõltu ainult Lätist, vaid ka teisest poolest. Samas ütles ta, et «kõik suhted Venemaaga peaks olema kujundatud ühtse Euroopa Liidu välispoliitika raamistikus».

Kes on Egils Levits?

Ta sündis 1955. aastal, Riias.

1972. aastal emigreerus ta pere Lääne-Saksamaale ning Levits asus õppima Hamburgi ülikoolis õigust ja politoloogiat.

1980ndate lõpul muutus Levits aktiivseks osalejaks Läti iseseisvusliikumises ning mängis olulist rolli Läti omariikluse taastamises.

Ta kuulus 1993. aastal Läti parlamenti ning oli lühiajaliselt ka peaminister Valdis Birkavsi kabinetis. Peale selle on Levits olnud suursaadikuks Saksamaal ja Sveitsis (1992-93) ning Austrias, Sveitsis ja Ungaris (1994-95).

Pärast poliitilist ja diplomaatilist karjääri asus Levits tööle kohtunikuna. Ta on töötanud mitmetes üle-Euroopalistes organisatsioonides, mis tegelevad rahvusvahelise õigusega, nagu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Kohus ning Alaline Vahekohus.

Temast on räägitud kui võimalikust Läti presidendist juba varem, alates 2007. aastast. Tema peamised toetajad on olnud konservatiivsed erakonnad parlamendis.

Levits on suutnud vältida skandaale ja korruptsioonijuhtumeid oma karjääri jooksul. Tema kõige vastuolulisemaks teoks peetakse tema osalust Läti põhiseaduse preambuli teksti koostamisel. Dokumenti on kritiseeritud liigse kristlike väärtuste rõhutamise eest, dokumendis, mis peaks olema sekulaarne.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles