/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/07/10/12349377t1h2826.jpg)
Norra uurimislaeva G.O. Sars pardal olevad spetsialistid tegid kindlaks, et 1980. aastatel uppunud Nõukogude allveelaevalt lekib radioaktiivset kiirgust seni arvatust palju rohkem, teatas Norra telekanal TV2.
Uppunud Nõukogude allveelaeva radiatsioonifoon on arvatust kõrgem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanal märgib, et saadud andmete kohaselt ületas allveelaeva ühest ventilatsioonitorust võetud veeproovi radiatsioonitase 100 000 korda selle taseme puhtas merevees.
«Need on esialgsed andmed. Me uurime neid proove palju hoolikamalt, kui ekspeditsioonilt naaseme,» lausus ekspeditsiooni juhtiv Norra mereuuringute instituudi teadlane Hilda Elise Heldal.
Ta märkis, et sellest hoolimata ei kujuta leke endast ohtu selle piirkonna kalandusele.
Heldal lisas, et teda tulemus ei üllata, sest 2007. aastal tuvastas Vene ekspeditsioon allveelaeval samuti radioaktiivse lekke.
Seejuures märgib telekanal, et G.O. Sarsi meeskonna tuvastatud radiatsioonitase ületab varem Vene teadlaste fikseeritu.
Uurimislaev G.O. Sars alustas Norra-Vene ühismeeskonnaga teekonda Barentsi merele Tromsøst.
Uuringuteks kasutati Norras ehitatud kaugjuhitavat allveeaparaati, sest uppunud alus asub 1700 meetri sügavuses.
Heldal ütles, et allveelaeva ümbruse reostuse jälgimine on vajalik, et tagada tarbijate usaldus Norra kalatööstuse vastu.
Nõukogude 3. põlvkonna allveelaev K-278 Komsomolets, läks põhja 7. aprillil 1989. Alusel puhkenud tulekahjus sai surma 69 meeskonnaliikmest 42. Tuumareaktor ja kaks tuumalõhkepead on tänini laeva pardal.
Laeva reaktor õnnestus turvaliselt isoleerida, kuid selle torpeedoaparaatides olevatel torpeedodel on tuumalõhkepead.
Komsomoletsi baas oli Koola poolsaarel Norra piiri lähedal. Selle uppumise päeva tähistatakse Venemaal hukkunud allveelaevnike päevana.