Boris Johnsoni ja Jeremy Hunti valimisdebatt: Mis saab Brexitist?
Eilses teledebatis arutasid Briti peaministrikandidaadid, kuidas tuleb edasi minna Brexititiga. Mõlemad nõustuvad küll eesmärgis, kuid mitte vahendites.
Eile toimus esimene teledebatt kahe mehe vahel, kellest üks saab järgmiseks Ühendkuningriigi peaministriks. Põhiküsimuseks oli see, kuidas minna edasi Brexitiga ning kuidas viia ellu Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust. Lisaks arutati tund aega kestnud debatis ka USA ja Ühendkuningriigi vahelisi suhteid ning maksupoliitika lubadusi, mida jagati kampaania ajal.
Brexiti leppe saavutamine
Millal Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub? Nii Hunt kui ka Johnson rõhutasid, et riik peab lahkuma 31. oktoobril Euroopa Liidust, mis on ka hetkel seatud tähtaeg Brexitile.
Johnson ei nõustunud aga vastama Hunti esitatud küsimusele, kas ta on nõus tagasi astuma, kui 31. oktoobriks ei ole Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkunud. Johnson põhjendas vastamata jätmist sellega, et ei taha anda Euroopa Liidule võimalust, et see saaks «julgustada tema lahkumist läbi leppest keeldumise».
Johnson lisas, et kindel kuupäev ei soodusta leppe sõlmimist Euroopa Liiduga ning viimane ei võtaks kindla kuupäeva seadmist tõsiselt. Samuti pidas ta tõenäoliseks, et kuupäeva seadmine suurendaks ohtu, et leppe mittesaavutamise korral toimuvad üldvalimised. Mõlemad olid üksmeelel selles, et enne Brexiti elluviimist tuleks valimisi vältida.
Hunt rõhutas, et erinevalt Johnsonist on temal plaan, kuidas sõlmida lepe Euroopa Liiduga. Tema jaoks on 31. oktoober tähtaeg uuele peaministrile: «tee või sure». See tähendab, et kui peaminister ei ole selleks ajaks lepet sõlminud, peab ta tagasi astuma.
Hunt leidis, et Johnson jättis tema küsimusele vastamata seepärast, et Johnsoni jaoks on prioriteet «Boris number kümnes» - see on viide Ühendkuningriigi valitsuse peakorteri aadressile Downing Street 10.
Leppeta lahkumine
Olulisim erimeelsus oli oponentidel küsimuses, mis vahendeid võib Brexiti saavutamiseks kasutada. Nimelt kas Brexiti võib ellu viia ilma parlamendi heakskiiduta või mitte.
Hunt oli selle vastu, öeldes, et see lahendus toob potentsiaalselt kaasa sotsiaalseid pingeid. «Kui parlament saadeti laiali ilma selle heakskiiduta, siis toimus meil kodusõda... Minu vastus on e,i» ütles Hunt.
Johnson aga ei välista varianti saata parlament leppe saavutamiseks laiali. Selle võimaluse välistamine oleks tema sõnul «täiesti veider». Küll aga pidas ta Brexiti koha pealt ebatõenäoliseks liitu Nigel Farage'i juhitud Brexiti erakonnaga.
Mõlemad kandidaadid olid nõus lahkuma Euroopa Liidust ka ilma leppeta, kui muud võimalust ei jää. Samas süüdistas Hunt Johnsonit, et see «pisendab leppeta lahkumise riske» ja tekitab liigset optimismi selle variandi suhtes. Johnson vastas, et Ühendkuningriigi lahkumises Euroopa Liidust on ka positiivseid aspekte, ning süüdistas Hunti tema allaandvas suhtumises lahkumist puudutavates küsimustes.
Trump ja eriline suhe USA-ga
Debatis arutati ka USA ja Ühendkuningriigi erilisi suhteid. Hiljuti meediale lekitatud kirjavahetus Kim Darrochi, Ühendkuningriigi suursaadikuga Ameerika Ühendriikides, ning Londoni vahel on toonud kaasa skandaali ning Trump on Twitteris avaldanud nördimust suursaadiku sõnade üle.
Johnson ja Hunt olid aga eri seisukohal selles, kuidas olukorraga tegelema peaks.
Enne debati algust säutsus Hunt Twitteris Briti suursaadiku ning Theresa May kaitseks ning lubas, et kui saab peaministriks, siis jätkab suursaadik ametis. Hunt kritiseeris ka Trumpi halvustavaid kommentaare, mis olid suunatud suursaadiku ja peaminister May vastu.
1/2 @realDonaldTrump friends speak frankly so I will: these comments are disrespectful and wrong to our Prime Minister and my country. Your diplomats give their private opinions to @SecPompeo and so do ours! You said the UK/US alliance was the greatest in history and I agree... https://t.co/hNeBWmyyVN
— Jeremy Hunt (@Jeremy_Hunt) July 9, 2019
2/2...but allies need to treat each other with respect as @theresa_may has always done with you. Ambassadors are appointed by the UK government and if I become PM our Ambassador stays.
— Jeremy Hunt (@Jeremy_Hunt) July 9, 2019
Johnson keeldus aga Trumpi hukka mõistmast ning jättis kommenteerimata selle, kas USA-s ametis olev saadik saaks jätkata oma tööd tema peaministriks saamisel. Siiski lisas Johnson, et Trumpi kommentaar, kus ta nimetas Darrochit «ülespuhutud lolliks», läks liiga kaugele.
(Täna teatas Ühendkuningriigi suursaadik Ameerika Ühendriikides Kim Darroch, et astub ametist tagasi. Oma lahkumiskirjas märkis ta, et tekkinud olukord on muutnud talle võimatuks oma ametikohustuste täitmise. «Ma arvan, et praeguses olukorras on kõige vastutustundlikum võimaldada uue suursaadiku ametissemääramine,» kirjutas Darroch. - Toim.)
Johnson tõstis esile kahe riigi vahelisi häid suhteid ning seda, kui oluline on USA-ga hästi läbi saada. BBC poliitikatoimetaja Laura Kuenssberg kommenteeris, et kui kahest konkurendist on tavaliselt just Hunt ettevaatlikum, siis Trumpi teema puhul rollid vahetusid ning Johnson oli see, kes proovis vältida võimalikku suhete halvenemist.
Maksupoliitika
Kumbki väitleja jäi eriarvamusele ka maksupoliitika osas. Johnson kordas debati ajal oma kampaania peamist lubadust - vähendada makse neil, kes teenivad 50 000-80 000 naela aastapalka.
Kuigi Johnson rõhutas, et ka madalamapalgalistele kaasneb majanduslik kasu, siis Hunt nägi lubaduses kahju erakonna mainele. «Olen oma elu kulutanud inimeste veenmisele, et me ei ole erakond rikaste jaoks, vaid erakond kõigi jaoks. Ja kui esimene asi, mille sa välja kuulutad, on maksualandus rikastele, siis on see vale signaal, mida meie erakond saab välja saata», ütles Hunt.
Mõlemat meest on kritiseeritud selle eest, et nad lubavad küll suuri kulutusi, kuid ei suuda seletada, kuidas nende eest tasuda kavatsetakse, vahendab BBC.