Hunt, Freeland ja Clooney: demokraatia kaitsmiseks tuleb kaitsta ajakirjanikke (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kanada välisminister Chrystia Freeland (vasakult), inimõigusadvokaat Amal Clooney ja Briti välisminister Jeremy Hunt meediavavaduse konverentsi avapäeval.
Kanada välisminister Chrystia Freeland (vasakult), inimõigusadvokaat Amal Clooney ja Briti välisminister Jeremy Hunt meediavavaduse konverentsi avapäeval. Foto: Ühendkuningriigi välisministeerium

Londonis täna lõppenud meediavabaduse konverentsil kinnitasid Ühendkuningriigi ja Kanada välisministrid mitme ajakirjanike turvalisust toetava algatuse ellukutsumist ning lubasid eraldada miljoneid eurosid vaba meedia toetamiseks, kuid samas jäid kõlama kriitilised hääled seoses Vene valitsusega seotud kanalite konverentsile mitte lubamisega, Julian Assange’i võimaliku USA-le väljaandmisega ning riikliku julgeoleku ettekäändeks toomisega ajakirjanduse tegevuse tõkestamisel.

Ühendkuningriigi ja Kanada välisministeeriumi eestvedamisele korraldatud kahepäevasel üleilmsel konverentsil meediavabaduse kaitseks (Defend Media Freedom 2019) rõhutas Briti välisminister ja praegu ühtlasi ka aktiivset kampaaniat Konservatiivse partei esimehe ja seega riigi peaministri kohale tegev Jeremy Hunt, et meediavabadus pole midagi läänele omast, vaid see on universaalne väärtus.

«Oma parimas vormis, vaba meedia korraga kaitseb ühiskonda võimu kuritarvitamise eest ja aitab päästa valla riigi täielikku potentsiaali,» lausus ta oma sõnavõtus eile. «Kõige tugevamad garantiid võimu tumedama poole tõrjumisel on aruandekohutust ja järelevalve – ning vähesed institutsioonid täidavad seda rolli mõjusamalt kui vaba ajakirjandus.»

Hunt lisas, et poliitikuna peab ta tihti arvestama, et talle ei meeldi, mida temast kirjutatakse, kuid tark poliitik kohtleb tema sõnul ajakirjandust kui kriitilist sõpra. «Meie ametnikud ütlevad, mida me tahame kuulda. Ajakirjandus ütleb meile, mida meil on vaja kuulda, pakkudes ilustamata tõde kas me tahame seda või ei,» sõnas ta.

Tänasel paneelarutelul kordas sama mõtet ka tema Kanada kolleeg, endine ajakirjanik Chrystia Freeland.

«Me poliitikud võime tunduda üllatavad eestkõnelejad meediale, sest ajakirjanikud ja valitsus on loogiliselt vastaspooltel,» rääkis ta. «On raskem olla poliitik või valitsus riigis, kus on vaba ja sõltumatu meedia. Aga see ongi asja mõte. Nõudes meilt vastust, teevad ajakirjanikud meid paremaks.»

Tagasi üles