Uut tüüpi plastikmaterjal, mis laguneb merevees

Ookean viskab vahel ka prügi maa peale tagasi. Foto: Subhash Sharma / ZUMAPRESS.com /Scanpix

Ookeanisse on traditsiooniliselt visatud palju plastikprügi. Novamonti toodetud plastikmaterjal, mis laguneb merevees, võib olla aga lahendus, mis aitab süngeid tulevikuprognoose ära hoida.

2016. aasta Maailma Majandusfoorumi raames avaldati raport plastiku kohta, milles toodi välja, et vaid 14% aastas toodetud plastikust korjatakse taaskasutuseks kokku. 32% toodetud plastikust lõpetab oma teekonna aga ookeanis.

Mida tähendab 32% aastas toodetud plastikut? See on võrdne prügihulgaga kui iga minut visataks merevette ühe prügiautotäie plastiku.

Kui muutusi ette ei võeta, on oodata, et ookeanis lõpetava plastiku hulk kasvab ka tulevikus.

Kasutades sama näidet, satub ookeanitesse ühe minuti jooksul kahe prügiautotäie jagu plastikut aastaks 2030 ning nelja jagu aastaks 2050. Sellise stsenaariumi puhul on aastaks 2050 ookeanis rohkem plastikut kui kalasid.

Viimasel ajal on mitmed organisatsioonid asunud tõsisemalt tegelema ookeanireostusega. Näiteks idufirma The Ocean Cleanup, mis alustas 2013. aastal, on nüüdseks hakanud tegelema suuremastaabilise plastiku eemaldamisega ooeanidest.

Teine võimalus on muuta seda, missugust plastikut toodetakse. Kui plastiku sattumist ookeanidesse ei ole võimalik peatada, siis on võimalik teha arenguid selle osas, missugune plastik ookeanivetesse jõuab.

Hiljuti on Itaalia firma Novamont välja tulnud plastikuga, mis on loodud merevetes iselagunema. Merevetes tehtud katsed on näidanud, et Novamonti plastik hakkab vee all lagunema kuu aja jooksul ning on täielikult lagunenud aastaga.

Novamonti bioplastikut kasutatakse juba praegu pakendamisel, ühekordsete nõude tootmisel, põllumajanduses, kosmeetikas ja ravimitööstuses – mõned plastikud lagunevad vees, mõned mullas.

Novamonti CEO Catia Bastiolo ütleb aga siiski, et «me peame kindlasti muutma olemasolevaid käitumisnorme, kasutades vähem tooteid, biolagunevaid või mitte».

Tema sõnul peab arenema ka inimeste võrgustik, et prügi töötlemine muutuks efektiivsemaks. Eriti oluline on orgaanilise prügi töötlemine. Kui seda teha õigesti, saab protsessi tulemusel vähendada kasvuhoonegaase ja tekitada viljakat mulda, leiab Bastiolo.

Ookeanides on probleem Bastiolo sõnul isegi suurem, sest seal olev plastik jääb tihti tähelepanuta.

Oma ettevõtte edu taga näeb Bastiolo laboratoorseid eksperimente, mille tulemusi tõestasid hiljutised testid ookeanivetes. Võttes arvesse keskkondlikku jätkusuutlikust, ei ole negatiivseid efekte plastiku lagunemise tulemusel samuti märgata, ütleb Bastiolo.