Kas EKRE liitlaspartei liikmed lasid ministrite piltide pihta? (26)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Soome natsid.
Soome natsid. Foto: Lehtikuva / Reuters / Scanpix

Soomes on tekitanud suurt tähelepanu tekitanud eile avalikuks tulnud info Soome Rahvusmeelsete Liidu suvelaagrist, kus väidetavalt tulistati märki hetkel ametis olevate ministrite piltide pihta. Laagris osalesid nii Põlissoomlaste partei, paremäärmusliku Odini sõdalaste ja neo-natsliku Põhjamaise Vastupanuliikumise liikmed.

Juhtunu puhul on suurt poleemikat tekitanud sotsiaalmeedias avalikuks tulnud teadmine, et samal üritusel koos neo-natsidega osalesid parlamendipartei Põlissoomlaste liikmed. Täit teadmist toimunust ei ole, kuna Rahvusmeelsete Liidu poolt jagatud piltide peal on sihtmärkidel näod peidetud. Väide ministrite näopiltidest on tulnud sotsiaalmeediast pilte võrreldes ja nende põhjal järeldades.

Juhtunu teeb raskemaks ka see, et Rahvusmeelsete Liit ei ole tahtnud toimunut YLEle selgitada. Põlissoomlased, kes on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liitlaspartei, võtavad enda sõnul asja tõsiselt ning üritavad selgusele jõuda mis suvelaagris toimus.

Soome Rahvusmeelsete Liit on üks Soome mitmest rühmitusest, mis koondab endasse immigratsioonivastaseid. Rühmituse juhtkonda kuulub Odini sõdalaste aktiivsemaid liikmeid, Põlissoomlaste endiseid ja praegusi liikmeid ja neo-natsliku Põhjamaise Vastupanuliikumise toetajaid.

Rahvusmeelsete Liidu poolt avaldatud piltide põhjal osalesid laagris muuhulgas Tampere Põlissoomlaste juhatusse kuuluv Seikku Kaita, Helsingi Põlissoomlaste asejuht Karin Zeiger, islamivastase Finnish Defence League’i juht Jukka Ketonen, Põhjamaise Vastupanuliikumise Soome osakonna juht Antti Niemi ja Tero Ala-Tuuhonen, kes veel eelmine aasta kuulus Jyväskylä Odini sõdalaste juhatusse.

Twitteris toimunud arutelu põhjal on järeldatud, et sihtmärkidel kasutati peaminister Antti Rinne, haridusminister Li Anderssoni ja miljärdär George Sorosi pilte. YLE teatel ei soovinud Kaita ja Ala-Tuuhonen asja kommenteerida. Zeiger ütles, et ei näinud võimalikku laskeharjutust, kuna oli toas valmistamas süüa.

Põlissoomlaste parteisekretär Simo Grönroos on YLE sõnul näinud suvelaagri üle toimunud netiarutelu ning tema sõnul tundub asi olevat problemaatiline. Põlissoomlaste Tampere linnavolikogurühma esimees Lasse Kaleva tõdes YLEle antud ütluses, et toimunu tehakse selgeks koostöös osalejatega.

Facebookis kirjutas Kaleva, et Põlissoomlased austavad demokraatiat ja õigusriiki ning kes seda arvamust ei jaga, ei tohiks olla Põlisoomlaste liige.

Kui kahtlustused, et laagris lasti ministrite piltide pihta, osutuvad tõeseks, võib selles näha kuriteo tunnusmärke, sõnas kriminaal- ja protsessiõiguse professor Matti Tolvanen. Tema sõnul on seal näha vähemalt laimamise süüdistust.

Poliitikute sihtmärkide pihta tulistamine ei pruugi Tolvase meelest veel tähendada kuriteo tunnusmärke. Oluline on, et tegevusest on avalikustatud pildid, mille järgi laimav tegevus tuleb asjaosaliste ja muu avalikkuse ette. Kui isik suudab ennast piltide pealt ära tunda, on asitõendid olemas.

Matti Tolvase sõnul on võimalik, et mainitud tegevust võidakse tõlgendada ka kui ähvardamist. Soome valitsuse ja tähtsamate isikute turvalisuse eest vastutav ülemkomissar Heikki Porola sai asjast teada sotsiaalses meedias toimunud arutelust. Poliitikuid puudutavad laimamised ei ole tema sõnul haruldased.

Toimunut on kritiseerinud ka Tampere abilinnapea Johanna Loukaskorpi, kes käsitles probleemi Facebooki postituses Tampere kohaliku poliitika grupis. Tema sõnul on selline tegevus taunitav ning ei sobi kuidagi linnavolikogu liikmele. Soome Vasakliidu linnavolikogu liikmed olid samuti kriitilised toimunu suhtes ning püstitasid küsimuse, kas Põlissoomlastel sobib olla linna juhtkonnas.

Haridusminister Li Anderssoni sõnul ei soovi ta elada Soomes, kus riigi juhtotsas olevad inimesed peaksid ringi liikuma koos turvameestega. Selliste arengute takistamine on tema sõnul kõigi poliitikas osalejate ühine vastutus.

Tagasi üles