Uusmeremaalased hakkasid keelustatud tulirelvi võimudele üle andma

Uus-Meremaa politseiülema kohusetäitja Mike McIlraith näitab seadusandjatele relva, mille sarnast kasutas Brenton Tarrant 15. märtsil 51 inimese elu nõudnud mošeetulistamistes. Foto: AP / Scanpix

Uusmeremaalased hakkasid valitsuse tagasiostuplaani raames võimudele üle andma tulirelvi, mis keelustati pärast Christchurchi mošeetulistamisi. 

Esimene tagasiostuüritus plaanitud 250-st toimus Christchurchis, kus vähem kui nelja kuu eest lasi mees moslemite pühakodades maha 51 inimest. 

Valitsus asus pärast veresauna karmistama riigi relvaseadusi. 

Politseiministri Stuart Nashi sõnul oli eesmärk eemaldada «ringlusest kõige ohtlikumad relvad».

Kokku andis oma tulirelvad üle 169 relvaomanikku. Üle anti 224 relva ja 217 relvaosa, mis seejärel hüdraulilise pressiga purustati.

Kompensatsiooniks maksti välja üle 433 600 Uus-Meremaa dollari (257 180 eurot). 

Cantebury regioonis, kus asub ka Christchurch, on 903 relvaomanikku registreerinud äraandmiseks 1415 tulirelva, ütles kohalik politseiülem Mike Johnson. 

«Cantebury relvaomanike suhtumine sellesse protsessi on olnud silmapaistev,» ütles politseiametnik. 

Üks inimene võib «teha palju kahju paljudele inimestele... kui sa pole vaimselt terve ja sul on relv, mis suudab tulistada sada kuuli minutis,» ütles oma automaadi üle andnud Ray Bernard. 

Uus-Meremaa parlament võttis kuu aega pärast Christchurchi mošeerünnakuid vastu relvaseaduse, mis keelab sõjaväerelvade kasutamise. Seadus keelab enamiku automaat- ja poolautomaatrelvadest.

Relvaomanikel on kuus kuud ehk 20. detsembrini 2019 aega oma ebaseaduslikuks muutunud relvade üleandmiseks. Pärast seda lõpeb amnestia ning neid ähvardab keelustatud relva omamisel kuni viie aasta pikkune vangistus. 

Austraallasest paremäärmuslane Brenton Tarrant (28) avas 15. märtsil automaatrelvadest tule kahes Christchurchi mošees. Lisaks 51 hukkunule said kümned inimesed haavata.