Pariisis toimus täna Bastille'i päeva paraad, mille keskmesse Prantsuse president Emmanuel Macron seadis USA-ga jätkuvate pingete taustal Euroopa kaitsekoostöö. Eestist oli kohal president Kersti Kaljulaid ning kaitseväe liputoimkond.
Fotod: Kersti Kaljulaid osales koos Euroopa tippudega Bastille'i päeva sõjaväeparaadil (15)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Macroniga koos tulid paraadi Champs-Élysées'l jälgima Euroopa Liidu võtmetähtsusega liidrid, teiste seas Saksa liidukantsler Angela Merkel ja Briti peaminister Theresa May. Külaliste seas oli ka Kaljulaid.
Pärast paraadi toimub Euroopa kaitsevalmiduse algatusega (E2I) liitunud kümne riigi valitsus- ja riigijuhtide lõunasöök, kus arutatakse Euroopa kaitsekoostöö tulevikku.
Eesti on üks algatuse osalisriikidest.
Prantsuse telekanal France 24 ütles paraadi eel, et esimesena marsivad mööda Champs-Élysées' bulvarit just E2I sõjaväelased. Eesti presidendi kantselei teatel kohtus Kaljulaid ürituse eel paraadil osaleva liputoimkonnaga Eesti kaitseväest.
Prantsusmaa pealinna südames peetaval paraadil osales 4300 sõjaväelast, 196 sõidukit, 237 hobust, 69 lennukit ja 39 helikopterit.
Ülelennus osalesid Saksamaa, Hispaania ja Briti lennumasinad. Paraadil sammusid teiste seas ka 1989. aastal loodud 5000-pealise Prantsuse-Saksa brigaadi (BFA) liikmed.
Pidustustega tähistatakse Bastille' kindluse ründamist Prantsuse revolutsiooni ajal 1789. aasta 14. juulil.
Euroopa tihedam kaitsekoostöö on olnud üks Macroni välispoliitika põhisuundi ning president ei näita kõhkluse märke, seda hoolimata kasvavast poliitilisest turbulentsist Saksamaal ja Ühendkuningriigi eeldatavast lahkumisest Euroopa Liidust.
2017. aasta paraadil oli Macroni aukülaline värskelt ametisse vannutatud USA president Donald Trump. Noor Prantsuse liider võttis tollal sidemete loomise algatuse ametivennaga enda kätte.
Trumpile avaldas üritus sedavõrd sügavat muljet, et ta korraldas Washingtonis 4. juuli iseseisvuspäeval samasuguse sõjaväeparaadi.
Kuid suhted Ühendriikide ja Prantsusmaa vahel on hapuks läinud seoses USA lahkumisega Pariisi kliimaleppest ja Iraani tuumalepingust, aga ka Prantsusmaa uue digihiidude maksu tõttu.
«Kunagi pärast Teist maailmasõda ei ole Euroopa olnud nii oluline,» ütles Macron enne paraadi tehtud avalduses.
«Ehitada üles Euroopa kaitse, mis oleks seotud Atlandi alliansiga, mille 70. aastapäeva me tähistame, on Prantsusmaa jaoks prioriteet,» lisas ta.
2017. aasta sügisel hakati Prantsusmaa juhtimisel looma üksust, mis peaks suutma kiirelt ellu viia ühise sõjaoperatsiooni, evakueerida inimesi sõjatsoonist või andma loodusõnnetuse korral abi.
Macroni kaitsevalmiduse algatus ei sisalda uute kiirreageerimisjõudude loomist ega ole osa Euroopa Liidu alalisest struktuursest kaitsekoostööst. Selles osaleb Prantsusmaa kõrval 10 riiki, teiste seas Suurbritannia, Saksamaa ja Eesti.
Pärast paraadi pidi politsei tuli politseil pingelises vastasseisus meeleavaldajatega kasutada pisargaasi.
Korrakaitsjad püüdsid laiali ajada kümneid protestijaid, kes skandeerisid valitsusvastaseid loosungeid, tõukasid ümber paraadi puhuks püsti pandud turvatõkkeid ja süütasid prügikaste.