Just nii küsib Harvardi ülikooli dotsent Walter Clemens väljaandes The Diplomat. Clemens usub, et soodsate tingimuste kokkulangemisel võib ka Hongkongist saada iseseisev riik.
Kas Hongkongist võiks saada järgmine Eesti? (11)
Clemens kirjutab, et Balti riikide iseseisvumise saavutamist peeti esialgu võimatuks. Eesti, Läti ja Leedu üllatasid aga kõiki – lisaks iseseisvumisele suudeti ka jääda iseseisvaks ning integreeruda NATO-sse ja Euroopa Liitu. Kuigi Hongkongi puhul kahtlevad eksperdid sarnase stsenaariumi võimalikkuses, siis Clemens arvab, et nad võivad eksida.
Esiteks on Hongkong majanduslikult tugevam kui olid Balti riigid 1980ndatel. Samuti olid Balti riikide majandused ja poliitiline süsteem Moskva keskvõimu poolt kontrollitud. Mitte ükski kolmest oleks iseseisvalt hakkama saanud – toodang, mis Balti riikides toodeti, ei vastanud Euroopa standarditele, kirjutab Clemens.
Tulevik linnriigina?
Hongkong on aga maailma kaubanduse südames. Isegi kui see staatus nõrgeneks iseseisvudes, vajavad Hongkong ja Hiina teineteist majanduslikust vaatepunktist. Clemens toob näiteks, et vaatamata poliitilistele eriarvamustele on kaubanduslikud suhted Hiina ja Taiwani ning Hiina ja Singapuri vahel vägagi tugevad.
Kas Hongkong on liiga väike, et funktsioneerida linnriigina? Ei, ütleb Clemens. Hongkongis on üle 7,4 miljoni inimese – mitu korda rohkem kui 1,3-miljonilise elanikonnaga Eestis. Hongkongi populatsioon on suurem, kui on Balti riikide rahvaarv kokku, ning suurem ka Singapuri, talle sarnase linnriigi, rahvaarvust.
Hongkong on aga territooriumilt väiksem kui ükski kolmest Balti riigist. Clemens leiab aga, et väiksus ei takistanud Singapuril iseseisvumast – viimase territoorium on väiksem kui Hongkongi oma. Clemens toob ka näite keskaja Hansa Liidust, kus liinriigid nagu Hamburg, Gdansk, Riia ja Tartu nautisid nii iseseisvust kui ka majanduslikku õitsengut.
Miks peaksid Hongkongi elanikud tahtma olla iseseisvad? Kuigi enamik neist on rahvuselt hiinlased, siis on ka olulisi erinevusi. Clemens toob välja teise dialekti – Mandri-Hiinas räägitakse mandariini, Hongkongis aga kantoni keelt. Lisaks on erinevusi kirjakeeles, inglise keele oskuses, internetile ja vabale meediale ligipääsus ning erinevas ajaloos.
2016. aastal tehtud uuring toob välja, et ligi 40% 15-24-aastasest Hongkongi noortest tahaksid iseseisvat riiki. Samas nende hulk, kes pidasid seda võimalikuks, oli vaid 3,6%. Clemens usub, et hiljutised meeleavaldused on suurendanud elanike soovi elada iseseisvas riigis.
Balti riikide eeskuju
Kuidas saavutasid Balti riigid sarnases olukorras iseseisvuse? Clemens toob põhjustena pikale veninud Afganistani sõja ning Gorbatšovi perestroika ja glasnosti programmidest tulenevate vabaduste ärakasutamise. Just tänu režiimi avanemisele oli võimalik organiseerida laulvat revolutsiooni, ütleb Clemens.
Suurte rahvamasside nõudmisi viis ellu rahvarinne, mis pidas Moskvaga autonoomia teemal dialoogi. Nähes, et iseseisvus on võimalik, kasutasid ka teised Nõukogude Liidu liiduvabariigid Balti riikide taktikat, kirjutab Clemens. Selle tulemusena lagunes Nõukogude Liit 1991. aasta detsembris ning 15 liiduvabariiki muutusid iseseisvaks.
Samal ajal suruti Hiinas toimunud meeleavaldused jõuliselt maha. Tiananmeni väljakul toimunud meeleavaldustel suri hinnanguliselt 2000 meeleavaldajat, väidab Clemens. Hiina on hetkel märkimisväärselt tugevam, kui oli Nõukogude Liit 1980ndate lõpul, kuid Clemens näeb siiski võimalusi, miks ka see võimustruktuur võib kokku variseda.
Tööliste rahutused, etnilised pinged Tiibetis ja Xinjiangis, eliidi kasvavad nõudmised vabaduse järele, õhureostus ja puhta vee nappus on probleemid, millega peab Hiina keskvalitsus tegelema.
Kui probleemid kuhjuvad ning Hongkongi inimesed jäävad oma nõudmistele kindlaks, siis võivad nad saavutada ka Eesti unistuse – mitte täna, aga võib-olla kümnekonna aasta jooksul. Hongkong vajab selleks aga sarnast juhti, nagu oli Lennart Meri, ning Hiina versiooni Gorbatšovist.