Genetzke: Euroopa Liit vajab migratsioonidiplomaatiat

Vahemere migratsioonikriisi vastu protestijad veavad Barcelona tänavatel päästepaadis Hispaania peaministri Pedro Sáncheze ja Itaalia siseministri Matteo Salvini kujusid. Foto: Matthias Oesterle/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Kuigi 2015. aasta migratsioonikriisi järel on saanud paika paljud Euroopa tasandi kokkulepped, on jäänud lahtiseks koostöö alused rände lähteriikidega, leiab Rahvusvahelise Migratsioonipoliitika Arenduskeskuse (ICMPD) Brüsseli missiooni juhataja Ralph Genetzke.

Kas ja kuidas on Euroopa Liidu migratsioonipoliitika muutunud 2015. aasta migratsioonikriisist alates?

Tehnilisel tasandil on paljudes küsimustes jõutud üksmeelele, näiteks ELi ühtse asüülisüsteemi asjus, milles on saavutatud põhimõtteline kokkulepe. Kuid selle kõrval jääb suur poliitiline küsimus riikide solidaarsusest ja koorma jagamisest. Me peame tunnistama, et kriisist alates on poliitiline pool liikunud usaldamatuse poole. Praegu valitseb küsimustes pigem patiseis.

Samas näeme näiteks ühtse laiaulatusliku tuvastussüsteemi loomist ja arenguid dokumentatsioonis. Need on olulised teemad, kus on toimunud edasiminek.