/nginx/o/2019/07/16/12369328t1he0af.jpg)
Maailmas kannatas eelmisel aastal nälga üle 821 miljoni inimese ning see arv on kolm aastat järjest kasvanud, ütles ÜRO eile avaldatud raportis.
ÜRO: maailmas kannatas eelmisel aastal nälga üle 821 miljoni inimese
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nälja käes kannatavate inimeste arv hakkas pärast aastakümneid kestnud langust 2015. aastal tõusma, peamiselt kliimamuutuse ja sõdade tõttu. Selle trendi muutmine on üks ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkidest 2030. aastaks.
«Me ei suuda saavutada nulltaset 2030. aastaks,» ütles Maailma Toiduprogrammi (WFP) juht David Beasley.
«See on halb trend. Toidujulgeolekuta pole meil kunagi rahu ja stabiilsust,» lisas ta, avaldades kahetsust, et meedia kajastab palju rohkem Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumist ja USA presidendi Donald Trumpi säutse Twitteris kui nälja tõttu surevaid lapsi.
Beasley hoiatas, et äärmusrühmitused kasutavad nälga ja kontrolli toiduvarude üle relvana kogukondade lõhestamiseks ja uute liikmete värbamiseks.
Alatoitumus on endiselt laialdane Aafrikas, kus sellest on mõjutatud umbes 20 protsenti elanikkonnast. Aasias kogeb seda rohkem kui 12 protsenti inimestest. Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas on see näitaja umbes seitse protsenti.
Toiduga kindlustamatus mõjutab rohkem kui kaht miljardit inimest, neist kaheksa protsenti elab Põhja-Ameerikas ja Euroopas.
Samal ajal kui maailmas kannatab umbes 149 miljonit last näljaga seotud kasvuprobleemide käes, suureneb ka nende inimeste arv, kes on ülekaalulised või rasvunud.