CNN: Assange aitas Venemaal USA presidendivalimisi mõjutada

  • Wikileaksi asutaja aitas Venemaa poolt varastatud andmeid levitada.
  • Assange kohtus 2016. aasta valimiste eel korduvalt Kremliga seotud isikutega.
  • Häkkerid toimetasid demokraatidelt varastatud dokumente Wikileaksi asutajale.
  • Ecuador lõikas USA hoiatuse järel Assange'i välismaailmast ära.

Wikileaksi asutaja Julian Assange pärast vahistamist.

FOTO: Peter Nicholls / Reuters / Scanpix

Wikileaksi asutaja Julian Assange võttis Londoni Ecuadori saatkonnas redutades mitme kahtlase kohtumise ajal vastu isiklikult kohale toimetatud saadetisi, milles võisid sisalduda USA 2016. aasta valimistega seotud materjalid, selgub CNNi kätte jõudnud dokumentidest.

Jälgimisraportid kirjeldavad seda, kuidas Assange muutis saatkonna oma staabiks ning juhtis sealt mitmeid tõsist kahju teinud paljastusi, mis mõjutasid 2016. aasta USA presidendivalimiste kampaaniat.

Hoolimata sellest, et Assange ei saanud saatkonnast väljuda, pidas ta seal venelaste ning maailmatasemel häkkeritega tihtipeale mitme tunni pikkuseid kohtumisi. Ta sai ka võimsat uut tehnikat, mille abil andmevahetust lihtsustada. See juhtus vaid mõni nädal enne seda, kui Wikileaks sai Vene agentide poolt varastatud materjali.

Need detailid pärinevad sadadest jälgimisdokumentidest, mille koostas Ecuadori valitsuse palvel Hispaania eraturvafirma UC Global. Andmed sai enda käsutusse CNN ning nende ehtsust on kinnitanud ka üks Ecuadori luureohvitser.

Dokumendid kirjeldavad Assange’i tegevust ning pakuvad ülevaadet saatkonnas veedetud ajast. Samuti on dokumendid seotud eriuurija Robert Muelleri raportiga, kus räägiti Wikileaksi poolt Venemaale osutatud abist USA valimiste mõjutamiseks. Eraturvafirma koostatud raporti kohaselt on selgeid tõendeid sellest, et Assange omab sidemeid Venemaa luureagentuuridega.

Julian Assange vanglas.

FOTO: Sputnik / Scanpix

UC Global, Wikileaks ega Assange’i advokaadid ei soovinud CNNile teemat kommenteerida, kuid Assange on varem korduvalt väitnud, et ei tee Kremliga koostööd.

USA esitas talle sel aastal kriminaalsüüdistuse seoses diplomaatilise kirjavahetuse ja Pentagoni dokumentide lekitamisega 2010. aastal, mis jõudsid Wikileaksini toonase USA armee luureanalüütiku Chelsea Manningu kaudu.

Alates 2012. aastast vägistamissüüdistuse eest Ecuadori saatkonnas redutanud Assange võeti aprillis Briti politsei poolt kinni ning praegu kannab ta Londonis ühe aasta pikkust vanglakaristust kautsjonireeglite rikkumise eest. Samal ajal peab ta vihast võitlust USA-le väljaandmise vastu.

Julian Assange'i eemaldamine Ecuadori saatkonnast.

FOTO: Imago images / Italy Photo Press / Scanpix

Assange sai 2012. aastal loa Ecuadori saatkonnas varjuda toonase presidendi Rafael Correa otsusega, kes kaitses enda sõnul Assange’i poliitilise tagakiusamise eest. CNN kirjutab aga, et selle taga olid ka suuremad eesmärgid – suurenes Ecuadori tähtsus maailmas ning riik sai end positsioneerida USA-vastasena.

Algselt loodeti Assange salaja Ecuadori toimetada, kuid see plaan ei õnnestunud ning mees jäi saatkonda peitu.

CNNi teatel hakkas Assange saatkonnas nõudmisi esitama. Ta ütles, et vajab kiiret interneti- ja telefoniühendust ning pidevat võimalust külalisi vastu võtta. Dokumentide kohaselt õnnestus tal just tänu esitatud nõudmistele hoida Wikileaks aktiivsena.

Assange oli mitmes mõttes privilegeeritud külaline. Tal oli võimalik esitada nimekiri inimestest, kes said ilma turvakontrolli läbimata ning dokumenti näitamata saatkonda siseneda. Lisaks anti talle isegi võimalus külastajate logist nimesid kustutada. Turvakaamerate vältimiseks kohtus Assange aeg-ajalt külalistega naiste tualetis.

Ecuador palkas kolm turvafirmat, kes paigaldasid turvakaameraid, et külalist pidevalt jälgida. Assange paigaldas omakorda enda salvestusseadmed ning kasutas müra tekitamiseks masinaid, mis jälgimist raskendasid.

Samas nenditakse dokumentides, et tema kontrollimine osutus keeruliseks. Ta kakles korduvalt valvuritega ning määris vihahoos väljaheiteid seintele.

Ricardo Patiño.

FOTO: Bazuki Muhammad / REUTERS / Scanpix

Samas hoidis Assange kontakti kõrgete Ecuadori ametnikega ja isegi endise välisministri Ricardo Patiñoga. Tutvusi kasutas ta omakorda ära saatkonnas töötavate inimeste ähvardamiseks. Dokumentide andmeil ja CNNiga suhelnud Ecuadori valitsusallikate sõnul ähvardas Assange saatkonnas töötavaid inimesi ning väitis, et võib korraldada suursaadiku vallandamise.

Assange tülitses aastate jooksul korduvalt ka suursaadikutega, kuid hoolimata probleemidest lubati tal saatkonda jääda ning valmistada ette võimalust oma mõjuvõimu USA vastu õigel hetkel ära kasutada. See õige hetk saabus 2016. aasta suvel, mõni kuu enne USA presidendivalimisi.

Demokraatliku Partei häkkimine

Kolm aastat tagasi juuniks oli selge, et Valge Maja nimel jäid omavahel võistlema demokraat Hillary Clinton ning vabariiklane Donald Trump.

Donald Trump (vasakul) ja Hillary Clinton.

FOTO: MIKE SEGAR / REUTERS

14. juunil toimus pööre. Demokraatlik Partei teatas, et on langenud häkkimisrünnaku ohvriks - rünnakus süüdistati Venemaad.

Samal ajal oli Assange’il saatkonnas kõvasti tegemist. Turvameeskonna teatel külastas teda kuu jooksul vähemalt 75 inimest ehk teiste kuudega võrreldes pea kaks korda rohkem. Ta kohtus Venemaa kodanikega ja ka häkkeriga, kes toodi Muelleri raportis välja võimaliku varastatud e-kirjade kohaletoimetajana.

Kokku kohtus ta logifailide kohaselt juunis seitsme Kremliga seotud isikuga. Kahel korral külastas Assange’i venelanna Jana Maksimova, kelle kohta pole teada suurt midagi. Viiel korral kohtus Wikileaksi asutaja ka Kremli propagandakanali RT juhtivtöötajatega. USA luureametid on teatanud, et RT mängis valimistesse sekkumise juures suurt rolli.

Ühe RT esindajana käis saatkonnas propagandakanali Londoni toimetuse juht Nikolai Bogatšikin, kes andis Assange’ile üle mälupulga. Kohtumisest teatati viimasel hetkel ning selle pidi kiirkorras heaks kiitma suursaadik isiklikult.

Viis päeva pärast demokraatide häkkimist nõudis Assange saatkonnalt internetiühenduse tugevdamist ja saatkonna töötajad aitasid teda andmevahetuse tehnilise poolega.

6. juulil küsis Wikileaks Vene häkkeritelt andmeid Clintoni kohta ning juba 14. juulil saadeti häkkerite poolt Wikileaksile andmekogum nimega «Suur arhiiv».

Sellest neli päeva hiljem lahkus saatkonna turvamees territooriumilt, et võtta maski ja päikeseprillidega oma isikut varjanud mehelt vastu pakk. Samal päeval teatas Wikileaks Vene häkkeritele, et nad on dokumendid kätte saanud.

Bernie Sanders.

FOTO: Ricky Fitchett / ZUMAPRESS.com / Scanpix

22. juulil ehk omakorda neli päeva hiljem avaldas Wikileaks rohkem kui 20 000 demokraatide faili, millest võis näha, et partei kõrged ametnikud toetasid Clintonit ning üritasid kahjustada tema rivaali Bernie Sandersi kampaaniat.

Pole selge, kas Assange rääkis Ecuadori saatkonnale Wikileaksi katsetest saada enda käsutusse USA valimistega seotud dokumente, kuid USA valitsus pole Ecuadori ametlikult Assange’i ega Kremli aitamises süüdistanud.

Valimiste lähenedes avaldas Assange mõned häkkimise teel saadud e-kirjad otse saatkonnast. Muelleri raportis kirjutati, et Assange’il oli Ecuadori saatkonnas ligipääs internetile, kuid ülejäänud osa sellest raporti peatükist on suuresti salastatud ja seega pole selge, kas Mueller kasutas oma juurdluse käigus ka saatkonna jälgimisdokumente.

Mueller leidis, et Vene sõjaväeluure (GRU) ründas demokraate 2016. aasta kevadel ning sai kätte sadu gigabaite andmeid. Nad lõid veebis libakontod Guccifer 2.0 ja DCLeaks, et

Eriuurija Robert Mueller.

FOTO: JIM BOURG / REUTERS / Scanpix

osa andmeid Wikileaksile saata ning avalikult häkkimise eest vastutus võtta. Sellega püüti hägustada seoseid Venemaaga. Muelleri meeskond märkis, et dokumentide edastamise puhul ei saa välistada võimalust, et need edastati Wikileaksile vahendajate kaudu.

Eriuurija tõi ühe kahtlusalusena välja sakslasest häkkeri Andrew Müller-Maguhni. Selle võimaluse kohta paistab Muelleri raportis olevat öeldud rohkemgi, kuid need osad on salastatud, et vältida uurimistehnikate avalikuks tulemist.

Assange kohtus oma vana tuttava Müller-Maguhniga 2016. aasta 14. juulil ehk samal päeval, mil Wikileaksile edastati Guccifer 2.0 poolt «Suur arhiiv». Kokku külastas sakslane Assange’i enne valimisi 12 korda.

RT avaldas andmeid enne Wikileaksi

Ajal, mil Trump ja Clinton kampaania viimastel nädalatel intensiivselt USAs ringi reisisid, tegutsesid aktiivselt ka venelased. Assange oli samuti uue projektiga hõivatud.

DCLeaksi nime all tegutsenud häkkerid pakkusid Wikileaksile uut materjali ning lubasid, et need ei valmista pettumust. Hiljem edastati 50 000 e-kirja, mis olid varastatud Clintoni kampaaniajuhi John Podesta e-postkastist.

John Podesta.

FOTO: Andrew Harnik / AP / Scanpix

Muelleri uurimine leidis, et failid edastati 19. septembril. Samal päeval kohtus Assange taas Müller-Maguhniga ning turvamehed nägid, kuidas Assange paigaldas oma tuppa uued arvutikaablid.

Wikileaks hakkas Podesta kirju avaldama 7. oktoobril ning lasi pea iga päev enne valimisi välja uusi kirju. Meedia korjas info üles ning kajastas kõiki piinlikke detaile.

Trump oli samal ajal sõiduvees. Ta kasutas lekkeid enda kasuks ära ja kuulutas Pennsylvanias valimisüritusel: «See tuli just välja – Wikileaks! Ma armastan Wikileaksi!»

Lekkeid võimendasid sotsiaalmeedias ka Vene propagandakanalid. Vähemalt kahel korral avaldas RT artikleid uutest leketest juba enne ametlikku avaldamist Wikileaksi poolt ning see tekitas küsimusi võimaliku kokkumängu osas.

USA hoiatas Ecuadori

Veidi pärast Podesta e-kirjade lekkimist võttis USA valitsus teema Ecuadoriga üles. Avaldati kahtlust, et Assange võib saatkonnast tegutsedes venelasi aidata, ütles asjaoludega tuttav USA ametnik CNNile.

USA edastas Ecuadorile hoiatuse ja käskis selline tegevus peatada. Kuna Ecuadori ähvardati tagajärgedega, otsustati 15. oktoobril Quitos, et Assange jäetakse ilma interneti- ja telefoniühendusest. Aga isegi see ei peatanud e-kirjade lekkimist.

Ecuador andis veidi aega hiljem välja ka ametliku avalduse, milles mõisteti hukka Wikileaksi roll USA valimistesse sekkumise juures, kuid kinnitati oma pühendumust Assange’i kaitsmisel.

Saatkonna turvaraportite kohaselt helistasid mitmed riigid Ecuadori saatkonda, et uurida USA poolt järgneva võimaliku karistuse ja Assange’i turvalisuse kohta.

Otseühendus Quitoga

Olukord muutus intensiivseks 18. oktoobri õhtul, mil Assange sattus sõnasõtta toonase Ecuadori suursaadiku Carlos Abad Ortiziga. Veidi enne südaööd keelas saadik kõik mittediplomaatiliste isikute külaskäigud saatkonda ning lahkus ise hoonest. Assange suhtles välisministriga Quitos, tund aega hiljem helistas Abad saatkonda ja võttis keelu tagasi.

Samal ajal jõudsid saatkonda kaks Wikileaksi töötajat, kes hakkasid eemaldama tehnikat ja võtsid endaga kaasa suure kasti, kus turvatöötajate sõnul oli umbes 100 kõvaketast.

Turvamehed soovisid kõvaketastega tutvuda, kuid ei saanud seda teha, sest külalised olid nende inimeste nimekirjas, kelle läbiotsimine oli keelatud. Quitosse saadeti memo, milles teavitati öistest sündmustest ning avaldati kahtlust Assange’i kavatsuste osas.

USA luureametid on algusest peale väitnud, et Wikileaks sai varastatud e-kirjad Venemaa valitsuselt. Sama ütles ka Mueller tosinale Vene häkkerile esitatud süüdistuses. Kuid süüdistatavad elavad kõik Venemaal ja seetõttu ei suuda USA ilmselt kunagi lõpuni ära tõestada, et Venemaa töötas koos Wikileaksiga.

Assange sai internetiühenduse pärast valimisi tagasi ning jätkas kohtumisi häkkeritega. Samuti külastas teda ameeriklasest lobist, kes esindab tuntud Vene oligarhi.

Lenin Moreno.

FOTO: Carlos Garcia Granthon / ZUMAPRESS.com / Scanpix

2017. aasta mais sai Ecuador uue presidendi. Riigipea Lenín Moreno hakkas mitmeid oma eelkäija otsuseid tagasi pöörama ja muu hulgas muutus ka suhtumine Assange’i.

Samal ajal valmistas USA justiitsministeerium ette kriminaalasja Assange’i vastu, mille keskmes oli Chelsea Manningu kaudu saadud dokumentide lekitamine.

Selle aasta aprillis otsustas Moreno Assange’ile enam varjupaika mitte pakkuda ja see andis Briti politseile võimaluse Wikileaksi asutaja vahi alla võtta.

Seni pole USA talle 2016. aasta sündmuste eest süüdistust esitatud. Assange viibib Suurbritannia vanglas, kuid tõenäoliselt ootab teda ees pikk võitlus, et vältida väljaandmist USA-le, kus ta veedaks ilmselt ülejäänud elu trellide taga.

Samal ajal on tal Venemaa näol olemas liitlane. Vaid mõni tund pärast Assange’i vahistamist asusid mehe kaitsele mitmed kõrged Venemaa valitsusametnikud, kes süüdistasid Ühendriike tema õiguste rikkumises.

Tagasi üles