Hiina müüri renoveeritakse igivanade meetoditega
/nginx/o/2019/07/16/12371074t1hd8ca.jpg)
Loodus, aja hammasrattad ja miljonite turistide sammud on Hiina müürile oma jälje jätnud. Mureneva müüri parandamine on raske ja kohati vastuoluline töö.
2016. aasta restaureerimistööd pälvisid rahvusvahelist tähelepanu, kui pea 700-aastane sektor müürist «taastati» tsemendiga. Kohalike pahameel oli mõistagi suur, kui kunagise käsitsi laotud müüri asemel laiutas silutud tsement. Hiina kirdeosas asuva Liaoningi provintsi müürilõik ehitati 1381. aastal.
Pildid restaureerimistöödest levisid kulutulena läbi sotsiaalmeedia ning tõid endaga kaasa rahvusvahelise pahameele. Kommentaarid nagu «Südantlõhestav!» ja «Vaene Hiina müür» kajasid läbi interneti.
Hiina võimud nõudsid, et edaspidi taastataks müüri ajaloole autentsete meetoditega. Nüüd kasutavad töölised kivide vedamiseks muulasid ning müüri ehitamiseks taaskasutatud kive ja mörti.
«Need kivid on kõik varisenud müüri küljest. Kasutame samu kive, et müüri parandada,» ütles Jiankou lõigu restaureerimisega tegelev tööline Li Jingdong.
Töölised kasutavad suuremate kivide vinnamiseks elektrimootoriga tõstukeid ning muulad ronivad mööda järske nõlvasid, et töölistele mörti ja vett tuua.
Ühe kivi paigaldamine võib võtta kuni 45 minutit ning nende pingutuste eest makstakse töölistele 150 yuani (19 eurot) päevas.
Plaan kasutada traditsioonilisi meetodeid võeti vastu sel aastal, et säilitada Hiina kuulsaima rajatise originaalset välimust. Müür koosneb sektsioonidest, mis üheskoos ulatuvad tuhandete kilomeetrite kaugusele, Hiina idarannikust kuni Gobi kõrbeni.
Insener Cheng Yongmao, kes on Jiankou lõigul 15 aastat töid juhtinud, ütles, et viimase restaureerimisplaani eesmärk on panna inimesi uskuma, et müüri polegi parandatud.
Hiina müüri ehitamisega alustati kolmandal sajandil ekr. Ning ehitustööd kestsid sajandeid. Pea 6300 kilomeetrit ehitati Mingi dünastia ajal, aastatel 1368-1644.
Tänapäeval külastab müüri iga aasta umbes kümme miljonit turisti, kuid külastajate tulv ja müüri vanus tähendavad seda, et ehitis kulub üha rohkem.
Mõningatest kohtadest on Hiina müür nii kulunud, et selle pikkus varieerub 9000 ja 21 000 kilomeetri vahel, sõltuvalt sellest, kas kulunud lõike arvestada.
Reliikvia kaitsmiseks otsustasid kohalikud võimud populaarse Badalingi lõigu külastusi piirata. Alates esimesest juunist võib päevas lõiku külastada 65 000 inimest.
Riikliku kultuuripärandite administratsiooni asedirektori Song Xinchiao sõnul on osaldel töölistel stereotüüpilised ideed, et iga lõik peaks nägema välja nagu kondlitega varustatud populaarne Badalingi lõik Pekingis.
«Nad ajavad restaureerimise segamini müüri muutmisega turismiatraktsiooniks,» ütles Xinchiao möödunud aastal riiklikule ajalehele China Daily.
«Töölised on uue meetodi suhtes skeptilised. Varem parandasime me kogu müüri pealse ala, nüüd parandame vähem, et müür püsiks tõetruum,» ütles tööline Li Jingdong.
Kuigi uued regulatsioonid aitavad tagada, et müür püsib tõetruu oma originaalsele kujule, kardab Li, et praegused parandused ei kesta kuigi kaua ning müür hakkab uuesti lagunema.
«Idee on õige, aga ma arvan, et müür näeb ikka väsinud välja, isegi pärast parandusi. Eriti nõlvadel, kus müür laguneb turistide jalge all vähem, kui aastaga,» selgitas ta.