/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/01/29/125120t1hfd34.jpg)
Väliskommentaatori ning 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses aktiivselt poliitikas osalenud Tiit Made hinnangul oli täna lahkunud Václav Havel üks kahest silmapaistvaimast Ida- ja Kesk-Euroopas kommunismi vastu võidelnud suurkujust.
Made: Havel oli üks kahest edukaimast vabadusvõitlejast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ta oli kahtlemata väga tubli kirjamees ja selles on tal eriline koht. Aga kui vaadata Ida- ja Kesk-Euroopa iseseisvumise aegseid liidreid, siis tema ja Lech Walesa on kahtlemata teistest peajagu üle,» rääkis Made Postimehele.
«Ta suutis opositsionäärina, arvestatava dissidendina, teha oma punastele valitsejatele palju rohkem tüli ja meelehärmi kui meie siin Balti riikides,» meenutas Made, märkides, et vast vaid Poola opositsiooniliider Lech Walesa oli Havelist selles mõttes edukam.
Made väitel oli Havel tšehhide jaoks suurem tegija kui Lennart Meri eestlaste jaoks, kuigi vahel kiputakse kaht ekspresidenti kõrvutama, seda peamiselt selle tõttu, et kumbki oli ühtlasi tuntud kirjanik.
«Havel oli ikka konkreetne tegija ja vabadusvõitleja. Lennartil seda pattu ei olnud. Václav Havel istus kinni, sai kannatada, oli jälitatav. Tema panus oma rahva jaoks on tunduvalt suurem.»
Made sõnul väärivad tunnustust küll Haveli vabadusvõitlus ning looming kirjanikuna, kuid mitte niiväga hilisem tegevus presidendina.
«Hiljem, presidendina ei ole ta mulle erilist suurt muljet jätnud, sest ilmselt ei olnud ta presidendirolliks eriti ette valmistatud,» rääkis Made. «Ta pandi presidendiks, kuna ta oli rahvusvaheliselt äärmiselt tuntud ja see oli sel ajal oluline.»
Ka Havel ise on öelnud, et ei olnud presidendiametist eriti huvitatud.
Tšehhi ekspresident ja sametrevolutsiooni kangelane Václav Havel suri täna 75 aasta vanuses.