:format(webp)/nginx/o/2019/07/18/12378536t1h8d79.jpg)
USA kongressi esindajatekoda soovib uurida, kas puukborrelioosi leviku taga võib olla Pentagoni eksperiment, mille käigus püüti puuke muuta bioloogiliseks relvaks.
USA võis üritada puuke bioloogilise relvana kasutada (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/07/18/12378535t1h3b73.jpg)
Esindajatekoda kiitis heaks vabariiklasest New Jersey kongresmen Chris Smithi ettepaneku, millega palutakse kaitseministeeriumi peainspektoril uurida, kas USA eksperimenteeris aastatel 1950-1975 puukide ja putukatega seoses nende võimaliku biorelvana kasutamisega.
Uurimine peaks selgeks tegema eksperimendi ulatuse ja selle, kas mõni puuk või putukas sattus laboratooriumist välja.
Kongresmen Smithi sõnul ajendasid teda uurimist algatama mitmed raamatud ja artiklid, kus räägitakse Marylandi ja New Yorgi osariigis toimunud katsetustest puukide ja putukate biorelvadeks muutmisest.
Mais Stanfordi ülikooli teadlase ja ise puukborrelioosi põdenud Kris Newby poolt avaldatud raamatus tõstatatakse küsimus haiguse päritolu kohta. Igal aastal mõjutab puukborrelioos umbes 400 000 ameeriklast.
Raamatus «Hammustus: puukborrelioosi ja biorelvade salajane ajalugu» tsiteeritakse puukborrelioosi avastanud Šveitsi teadlast Willy Burgdorferit, kelle sõnul oli borrelioosiepideemia valesti läinud sõjaväekatsetuse tagajärg.
2014. aastal surnud Burgdorfer töötas USA relvajõududes biorelvade uurijana ning oli enda sõnul ametis kirpude, puukide, sääskede ning teiste verd imevate putukate aretamisega. Hiljem nakatas neid erinevate haigusetekitajatega.
Raamatu kohaselt eksisteerisid programmid, mis nägid ette biorelvadeks muudetud puukide ja teiste putukate õhu kaudu levitamist. Väidetavalt lasti haigusi mitte kandvad puugid liikvele USA elupiirkondadesse, et jälgida nende levikut.
Pakutakse, et selline projekt võis minna valesti ning USAs 1960ndatel aastatel esile kutsuda puukborrelioosi erakordselt kiire leviku.
/nginx/o/2019/07/18/12378584t1h487f.jpg)
Samas on mitmed teadlased väitnud, et Burgdorferiga seotud väidetel pole tõepõhja all. USA relvajõudude väljaandega Stars and Stripes suhelnud Burgdorferi endine töökaaslane Michael Osterholm väitis, et tegu on juhtumiga, kus ulmejutud varjutavad tõde.
Minnesota ülikooli teadlase sõnul suurenes USA kirdeosas 1930. aastatel hirvede arvukus ning sellega muutusid sagedasemaks ka puukborrelioosi juhtumid. Tema hinnangul võisid hirved haigusega kokku puutuda juba palju varem ning koos loomade arvukuse suurenemisega hakkas ka haigus kiiremini levima.
Osterholmi hinnangul oleksid puugid biorelvana ebaefektiivsed ning olemas on palju toimivamaid vahendeid.
Relvajõudude katsetused loomade ja putukatega pole aga midagi enneolematut. Pentagon on uurinud, kas putukad suudasid kanda haigusi, millega oleks võimalik mõjutada viljasaaki. Samuti treenis USA merevägi kunagi nn lahingdelfiine, kes suudaksid vee alt pomme avastada.