:format(webp)/nginx/o/2019/07/19/12381307t1h5f3c.jpg)
Tsemendist plahvatuskindlad seinad, läbi pimeduse lõikavad helgiheitjad ja turvatud kontrollpunktid on enda alla neelanud pool Kabulist. Tugeva kontrasti loob sarnane tsoon Iraagis Bagdadis, kus pingetelanguse tõttu on üha enam barrikaade maha võetud.
Tegemist on kahe erineva niinimetatud rohelise tsooniga, mis maailvad pildi ammu Iraagi sõja varju jäänud Afganistani konfliktist.
Islamiriigi (ISIS) terrorirühmituse lüüasaamine Süürias ja Iraagis on toonud kaasa märgatava vägivalla languse Bagdadis.
Hiljuti taasavati Bagdadi roheline tsoon, mis varem peitis enda müüride taga sadu tänavaid. Rohelise tsooni avamine on esimene samm edasi aastakümneid kestnud konfliktidest.
/nginx/o/2019/07/19/12381423t1h6a90.jpg)
Kabuli keskuses on hoopis teised lood. Linnas, mida kunagi tunti roheliste aedade järgi, on rohelus asendunud hallide müüridega. Üha enam on kerkimas selliseid valle ja kontrollpunkte ning inimesed on tüdinud keerulisest liikluskorraldusest.
Turvatsooni laiendamine algas 2017. aastal, kui autopomm tappis turvatsooni lähedal ligi 150 inimest ja haavas sadu. Rünnak oli veriseim terroriakt alates USA sissetungist 2001. aastal.
Plahvatus kahjustas oluliselt lähedal asuvat Saksa saatkonda ja hulka teisi hooneid. Paugu tõttu purunesid ka sadade meetrite kaugusel asuvate majade aknad.
Peatselt pärast rünnakut teatasid riigivõimud, et laiendavad linna südames asuvat turvatsooni.
Kabulisse viib üle saja sissepääsu ning valitsus on tõdenud, et kõiki kontrollida on võimatu. Kabulisse sisenevad veokid peavad nüüd esmalt läbima kaasaegsete röntgenseadmetega varustatud turvakontrolli. Sõidukid ootavad tihti tunde, enne kui neil lubatakse teekonda jätkata.
Turvatsoon hõlmab Kabuli olulisemaid tänavaid, mistõttu venivad ummikud aina pikemaks – see on omakorda järgmine julgeolekuprobleem, sest terroristid tündavad tihti just tipptunnil. Diplomaadid väldivad üha enam tänavaid ning kasutavad ringi liikumiseks helikoptereid.
Vaid väike osa Afganistani populatsioonist tohib rohelisse tsooni siseneda. Kõiki sisenevaid sõidukeid kontrollitakse põhjalikult mitmes kontrollpunktis. Enamus Kabuli elanikest ei ole mitu aastat rohelisse tsooni sisenenud.
«Viimane kord, kui ma taksoga sinna sõitsin, valitses veel Taliban,» meenutas 48-aastane taksojuht Shir Mohammad.
/nginx/o/2019/07/19/12381414t1h9845.jpg)
Roheline tsoon ehitati 2001. aastal ning see hõlmab saatkondi, meediaorganisatsioonide peakontoreid, NATO peakontorit ja muid diplomaatilisi hooneid. Sõna «roheline» tsooni nimes viitab ohutusele, tsoonist väljaspool asuvaid alasid peetakse «punasteks» ehk ohtlikeks piirkondadeks.
Kuigi möödunud aastatel on Taliban ja ISIS Kabulis üha enam rünnakuid korraldanud, on viimastel kuudel rünnakud pisut vaibunud, sest USA ja Taliban peavad läbirääkimisi 18 aastat kestnud sõja lõpetamiseks.
Kuid isegi kui USA ja Taliban rahu leiavad, püsib jätkuvalt teiste terrorirühmituste rünnaku oht. Kabuli võimud kinnitasid, et jätkavad rohelise tsooni laiendamist.
Anonüümseks jääda soovinud julgeolekuametnik selgitas AFP-le, et laienetakse põhiliselt rohelise tsooni põhjaosas, lennujaama lähistel. Lõppeesmärk on ehitada uus juurdepääsutee.
/nginx/o/2019/07/19/12381259t1h2e4a.jpg)
Laiendamisplaanide algus on olnud aeglane, sest esmalt peavad võimud sadu inimesi ümber asustama ning nende elamud maatasa tegema.
Kabuli elanikud loodavad, et tegemist ei ole püsiva lahendusega. «Rohelise tsooni taasavamine aitaks oluliselt liiklusolukorda parandada,» ütles taksojuht Mohammad.
Teine Kabuli elanik Shukrullah Khan tõdes, et ootab pikkisilmi rohelise tsooni taasavamist. «Kabul on muutunud koledaks linnaks. Nad peaksid rohelise tsooni linna välisküljele ehitama,» ütles Khan.