Abe võimuliit saavutas Jaapani parlamendi ülemkojas enamuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jaapani peaminister Shinzo Abe pühapäeval Tokyos oma Liberaaldemokraatliku Partei (LDP) peakorteris pärast valimisvõitu parlamendi ülemkoja valimistel meedia küsimustele vastamas.
Jaapani peaminister Shinzo Abe pühapäeval Tokyos oma Liberaaldemokraatliku Partei (LDP) peakorteris pärast valimisvõitu parlamendi ülemkoja valimistel meedia küsimustele vastamas. Foto: KAZUHIRO NOGI/AFP/Scanpix

Jaapani peaministri Shinzo Abe võimuliit tagas endale parlamendi ülemkoja valimistel enamuse, võites üle poole ümbervalimisele kuuluvatest saadikukohtadest, näitasid pühapäeval lävepakuküsitlused. 

Rahvusringhäälingu NHK andmeil kogusid Abe Liberaaldemokraatlik Partei (LDP) ja selle koalitsioonipartner Komeito 64 saadikukohta ümbervalimisele kuulunud 124-st. 

«Võimuerakonnad saavutasid enamuse...rahvas otsustas ärgitada meid stabiilselt poliitiliselt aluselt kindlakäeliselt poliitikaid ellu viima,» lausus peaminister NHK-le. 

«Tahan neid ootusi kindlalt täita,» lausus Abe LDP peakorteris. 

Ülemkoja 245 kohast pooled valitakse ümber iga kolme aasta tagant.

NHK lävepakuküsitlus prognoosis varem LDP-le ja Komeitole 67-77 saadikukohta. 

Enne valimistulemuste selgumist näis, et võimalik on isegi põhiseaduse muutmist toetava superenamuse teke ülemkojas. Selleks pidanuks LDP, Komeito ja põhiseaduse muutmist toetavad väikeparteid koguma ühtekokku 85 mandaati.  

Sellega saanuks põhiseaduse muutmist toetavad jõud ülemkojas kahekolmandikulise superenamuse, mis võimaldanuks neil muuta põhiseadust. 

See stsenaarium esialgsetel andmetel siiski ei realiseerunud. 

Kahel koalitsioonierakonnal on ülemkoja teises, pühapäeval ümbervalimisele mittekuulunud pooles 70 mandaati. 

Jaapani patsifistliku põhiseaduse muutmine on Abe pikaajaline eesmärk ja ta loodab selle läbi viia enne oma ametiaja lõppu 2021. aastal. 

Abe on lubanud «sätestada selgelt enesekaitsejõudude (SDF) rolli põhiseaduses», mis keelab Jaapanil sõjapidamise ja relvajõudude ülalpidamise.

Pärast Teist maailmasõda USA tahte järgi kehtestatud Jaapani patsifistliku põhiseaduse sätted on elanikkonna seas populaarsed, kuid neid kiruvad Abe-sugused rahvuslased, kelle sõnul on need vananenud ja karistava iseloomuga. 

Peaminister ütles pärast valimisvõidu kuulutamist, et jätkab püüdlusi toetuse laiendamiseks põhiseaduse muutmisele. 

Ülemkoda on Jaapani parlamendi kahest kojast väiksema võimutäiusega. 

Novembris saab Abest suure tõenäosusega Jaapani pikima võimuperioodiga peaminister, ületades aastatel 1901-1913 kolm korda valitsusjuhina töötanud Taro Katsura saavutuse. 

Abe oli esimest korda peaminister 2006. aasta septembrist 2007. aasta septembrini. Teist korda sai ta peaministriks 2012. aasta detsembris. 

Tagasi üles