Häirivad kaadrid: kurikatega relvastatud jõuk saatis 45 Hongkongi meeleavaldajat haiglasse

Kurikate ja metalltorudega relvastatud valgetes särkides mehed Yuen Longi metroojaama juures.

FOTO: Tyrone Siu / Reuters / Scanpix

Pahameel täitis täna Hongkongi pärast seda, kui kahtlustatavalt triaadi jõugumehed ründasid demokraatia-meelseid meelevaladajaid, vigastades kümneid.

Majanduskeskuse niigi ebastabiilne olukord võttis sünge pöörde pühapäeval, mil kurikate ja metallkaigastega relvastatud valgetes särkides ja maskides mehed ründasid meeleavaldustelt naasnud valitsusevastaseid protestijaid.

Rünnakust tehtud Facebooki otseülekandes oli näha ja kuulda inimesi karjumas, kui neid kurikatega peksti. Yuen Longi metroojaama põrand värviti rünnakust punaseks.

Haiglatöötajad teatasid, et rünnakus sai viga 45 inimest, kellest viis said tõsiselt viga ning üks kannatada saanud mees oli kriitilises seisundis.

Kriitikud võtsid sihikule linna politseijõud, sest politseinikel läks üle tunni, et kohale jõuda, vaatamata ohvrite paanilistele kõnedele ning, sest politseinikud ei suutnud arreteerida relvastatud ründajaid, kes viibisid tänavatel kuni tänase hommikuni.

Mõned valgetes särkides mehed lahkusid hiljem sündmuskohalt Mandri-Hiina numbrimärkidega autodes.

Demokraatia-meelne parlamendiliige Lam Cheuk-ting oli üks ohvritest. Cheuk-tingi käsi ja nägu katsid lõikehaavad. Ta kritiseeris politsei aeglast reageerimist ja süüdistas rünnakutes triaadi jõugu liikmeid.

«Nende vägivaldsed tegevused on juba täielikult rikkunud Hongkongi tsiviliseeritud ühiskonna piire,» ütles ta reporteritele.

Lam Cheuk-tingi vihased demokraatia-meelsed kolleegid andsid täna pressikonverentsi, milles süüdistasid nad Honkongi Pekingi-meelseid juhte rünnakute ignoreerimises.

Meeleavaldajad Hongkongi kaubanduspiirkonnas politseinikega madistamas.

FOTO: Edgar Su / REUTERS / Scanpix

«Triaadi jõugud peksavad Hongkongi inimesi, kuid teie teesklete, et midagi ei juhtunud,» ütles Alvin Yeung.

Hongkongi juht Carrie Lam lubas täna koos linna politseiülemaga anda pressikonverentsi. Rahvas kardab, et kardetud triaadi jõugud on imbinud poliitilisse konflikti.

Yuen Longi jaam asub Hiina piiri lähedal, kus kriminaalide jõugud ja Pekingi-meelsed komiteed mõjuvõimu omavad.

Sarnastes valitsusemeelsete jõukude «Vihmavarjude liikumise» rünnakutes 2014. aastal süüdistati samuti triaadide jõuke.

Viimastel kuudel on Hongkongis peetud enamasti rahulikke meeleavaldusi, protestide näol on tegemist lähiajaloo hulleima kriisiga.

Esialgsed meeleavaldused said alguse vastuolulisest väljasaatmiseelnõust, mis oleks lubanud inimeste välasaatmist Mandri-Hiinale. Protestijad nõuavad nüüdseks demokraatilisi reforme, universaalseid valimisõiguseid ja vabaduste piiramise lõpetamist poolautonoomses piirkonnas.

Siiani kõige sündmusterohkem meeleavaldus toimus selle kuu algul, mil protestijad ründasid linna parlamenti.

Jõuguliikmete rünnakute ajal maadlesid politseinikud demokraatia-meelsete meeleavaldajatega linna kaubanduspiirkonnas.

Märulipolitseinikud tulistasid meeleavaldajate pihta pisargaasi ja kummikuule. Meeleavaldajad loopisid Hiina Hongkongi kontaktasutust munadega ning sodisid hoone peale solvanguid.

Asutuse juht Wang Zhimin ütles, et protestijad olid solvanud kogu Hiina rahvast ning ta õhutas Hongkongi valitsust meeleavaldajaid jälitama.

«Meeleavaldused üritasid selgelt õõnestada keskse valitsuse autoriteeti ja seda ei saa tolereerida,» ütles Xinhua.

Varem samal päeval marssisid valitsusevastased meeleavaldajad rahulikult läbi linna – seitsmes nädalavahetus, mil linnaelanikud on massides tänavatele liikunud. Kuus nädalat massilisi meeleavaldusi ei ole linna juhte, ega Pekingit, kuigi palju kõigutanud.

Hongkongile lubati 1997. aastal, mil linn anti Suurbritannialt üle Hiinale, et tehinguga jäävad Hongkongile kehtima eriõigused nagu iseseisev valitsus või sõnavabadus.

Kuid paljusid nendest kunagi kehtinud õigustest on tänaseks kärbitud ja üha enam on näha Pekingi sekkumist Hongkongi asjadesse. Võimud on keeldunud ka rahva üleskutsest muuta linna juhi valimistel hääletajateks linnaelanikud.

Meeleavaldajad on lubanud jätkata võitlemist, kuni vähemalt nende peamisi nõudmisi, nagu näiteks protestides vahistatud inimeste vabastamist, kuulda võetakse. Siiani ei ole ei Lam, ega Peking näidanud märke alla vandumisest.

Peale väljasaatmiseelnõu peatamisele ei ole muid nõudmisi rahuldatud ning inimesed kardavad, et Pekingi kannatus on otsakorral.

Tagasi üles