Uus-Meremaa karmistab veriste mošeerünnakute järel relvaseadusi (2)
Uus-Meremaa avalikustas täna riikliku tulirelvaregistri plaani, tegemist on teise osaga relvaseaduse reformist pärast 51 ohvrit nõudnud Christchurchi mošeerünnakuid.
Peaminister Jacinda Ardern ütles, et 15. märtsi mõrvad on muutnud Uus-Meremaal suhtumist tulirelva omamisse. «Tulirelvade suhtes on kujunenud uus reaalsus, mõtteviis on muutunud,» ütles valitsusjuht. «Kõige ohtlikumad relvad tuleb ringlusest ära korjata.»
Peaminister lisas, et kavas on karmistada ka relvaloa väljaandmise korda, et «tulirelvad ei satuks valedesse kätesse».
Valitsuse esimene vastus rünnakutele oli keelata otsekohe poolautomaatsed sõjaväerelvad, mida mošeerünnakutes kasutati.
Politseiminister Stuart Nash ütles, et hiljutisim seadusemuudatus on vajalik, et pidada tulirelvade üle arvet.
«Praeguste seaduse järgi ei tea me täpselt, kui palju relvi on ringluses, kes neid kasutavad, kes neid müüvad, kes neist ostavad või kui turvaliselt neid hoiustatakse,» ütles Nash.
Register, mille valmimine peaks võtma viis aastat, sisaldaks neid detaile umbes 1,2 miljoni tulirelva kohta, mis viie miljoni elanikuga Uus-Meremaal liikvel on.
Seadusega keelatakse ka tulirelvade ostmine välismaallaste poolt. Christchurchi tulistaja Brenton Tarrant oli Austraalia kodanik, kes ostis oma arsenali Lõunasaarel elades.
Samuti keelab see relvaloa andmise inimestele, kes on süüdi mõistetud vägivallas, jõuku kuulumises, narkokuritegudes või tulirelvadega seotud rikkumistes.
Sel kuul alustati ka üleriigilist relvade tagasiostu programmi, mille raames saavad inimesed oma relvad enne pooleaastase amnestia lõppu üle anda.
Nashi sõnul oli vastukaja tagasiostule tugev ja esimese nädalaga anti üle üle 11 000 keelatud tulirelva ja nende osa.
«Tulirelvade omanikud tahavad talitada õigesti. Paljudel üritustel on enne uste avamist tekkinud järjekord inimestest, kes on valmis üle andma oma relvad, nende osad ja laskemoona,» ütles ta.