Iraan osaleb pühapäeval Viinis tuumaleppe osalisriikide kohtumisel

Euroopa Liidu diplomaat Helga Schmid (vasakul), Iraani asevälisminister Abbas Araghchi ning riigi aatomienergiaagentuuri juht Kazem Garib Abadi osalemas 28. juunil Viinis Iraani tuumaleppe (JCPOA) ühiskomisjoni istungil. Foto: Christian Bruna/EPA/Scanpix

Iraan teatas, et osaleb pühapäeval Viinis tuumaleppe osalisriikide esindajate kohtumisel.  

2015. aastal Iraani, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud lepe on kokkuvarisemise veerel pärast seda, kui Ühendriigid sellest mullu mais lahkusid ja kehtestasid osana «maksimaalse surve» kampaaniast Iraanile uuesti karmid majandussanktsioonid. 

«Lepiti kokku kutsuda 28. juuliks Viinis kokku JCPOA ühiskomisjoni erakorraline kohtumine,» teatas Iraani välisministeerium teisipäeval, kasutades initsiaale tuumaleppe ametlikku nimest - ühine kõikehõlmav tegevuskava. 

Iraani välisametkonna teatel peetakse kohtumine aseministrite ja poliitikadirektorite tasemel. 

Kohtumist taotlesid leppe Euroopa osapooled, et arutada «uut olukorda», lisati avalduses, viidates Iraani otsusele vähendada endale leppega võetud kohustuste täitmist. 

Tuumaleppega nõustus Teheran piirama oma tuumaprogrammi vastutasuks sanktsioonide leevendamisele. USA lahkus tuumaleppest eelmisel aastal ja taastas Iraani-vastased sanktsioonid. Viimastel nädalatel on Iraan asunud hoogustama uraanirikastamist ja ületanud leppega ette nähtud piirangud.

8. juuliga alanud nädalal teatas Iraan, et ületas tuumaleppega lubatud rikastatud uraani lae 3,67 protsenti. Samuti on islamivabariik ületanud 300 kilogrammi juures asuva piirangu rikastatud uraani varudele.

15. juulil suurendas islamivabariik survet Euroopa riikidele, nõudes praktilisi ja tõhusaid samme leppe tingimuste täitmiseks ning ähvardades pöörata riigi tuumaprogrammi tagasi leppe-eelsesse aega.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini ütles samal päeval, et Teherani sammud, sealhulgas uraani rikastamine kaugemale leppes seatud 3,67-protsendi laest, on tagasi pööratavad ning et leppe teised osapooled ei pea Iraani rikkumisi «märkimisväärseks mittetäitmiseks».

Iraan on korduvalt hoiatanud, et lahkub leppest sootuks, kui selle järelejäänud osapooled ei taga riigile USA sanktsioonidest mööda minnes leppega lubatud majanduslikku tulu.

Ühendriigid on samal ajal saatnud Iraani lähistele tuhandeid sõdureid, tuumarelvavõimekusega B-52 pommitajaid ja hävitajaid. Hormuze väinas on salapärastel asjaoludel rünnatud naftatankereid, Iraan on tulistanud alla USA drooni ja ka Washington on teatanud Iraani drooni allatulistamisest.

Lisaks sellele on Suurbritannia arestinud Iraani tankeri, millele Teheran vastas Briti lipu all sõitva tankeri hõivamise ja oma sadamasse sundimisega. 

Iraani president Hassan Rouhani ütles 14. juulil, et Iraan on muutnud oma strateegiat ja läinud üle kannatlikkuselt vastusammudele. «Kui nad vähendavad oma kohustuste täitmist, teeme seda meiegi... Kui nad viivad oma kohustused täielikult ellu, teeme meie sama,» lausus ta.