Briti peaministriks saab Boris Johnson
/nginx/o/2019/07/23/12397282t1h2cb4.jpg)
Briti Konservatiivse Partei uueks esimeheks valiti Boris Johnson, kes edestas lõpuheitluses kindlalt välisminister Jeremy Hunti. Johnson võtab koos partei esimehe kohaga Theresa Maylt homme üle ka peaministriameti.
Uut parteijuhti sai postihääletusel valida umbes 159 000 tooride liiget, kellest hääletas 87,4 protsenti. Kindla võidu kahe mehe lõpplahingus pälvis endine välisminister Johnson, keda nähti juba varem selge favoriidina.
Hääletuse tulemused olid järgmised: Boris Johnson 92 153 häält, Jeremy Hunt 46 656 häält.
Johnson tänas võidukõnes oponent Jeremy Hunti, kellelt lubas naljatades kõik parimad ideed varastada, ja ametist lahkuvat peaministrit Theresa Mayd tema teenistuse eest.
Johnson lubas teha teoks Brexiti, ühendada riigi ja alistada Tööpartei juhi Jeremy Corbyni. Johnson lisas, et nüüd on kampaania läbi ja algab töö.
Johnsonit õnnitles teiste seas ka Eesti peaminister Jüri Ratas, kes toonitas, et Ühendkuningriik on ja jääb Eesti võtmeliitlaseks, kellega tehakse koostööd nii NATO-s kui teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Ratas lisas, et ootab Johnsoniga kohtumist.
Congratulations @BorisJohnson! UK is and will remain a key partner to Estonia, we cooperate closely in NATO and other international organisations, our bilateral relations are excellent. But most importantly, ?? and ?? are friends. Looking forward to working with you!
— Jüri Ratas (@ratasjuri) July 23, 2019
Johnsonit õnnitles ka USA president Donald Trump. «Õnnitlused Boris Johnsonile Ühendkuningriigi uueks peaministriks saamise puhul. Ta saab olema suurepärane,» kirjutas Trump Twitteris.
Enne uue tooride juhi väljakuulutamist kritiseeris Johnsonit Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans, süüdistades teda EL-iga mägimises. «Tal läks kaua aega, et otsustada, kas ta on EL-i poolt või vastu,» kirjutas Timmermans.
1st shot from EU at Boris. Frans Timmermans at a press conf in Brussels stands by claim that Boris "playing games" with Brexit. "I would just suggest that you look at what he has been writing over the years. He took a long time deciding whether he was for or against the EU".
— Daniel Boffey (@DanielBoffey) July 23, 2019
Brexiti poliitikaga konservatiivide ridades paksu verd tekitanud May pidas täna hommikul oma viimase kabinetiistungi.
Ametlikult esitab May oma tagasiastumispalve kuninganna Elizabeth II-le homme pärastlõunal pärast viimast iganädalast esinemist alamkoja ees. Seejärel külastab kuningannat Johnson enne oma esimest pöördumist rahvale.
Ekstravagantsete kingade ja ehete austajast peaminister sai täna lahkumiskingiks käekoti ja ehteid. Kingituse organiseeris endine minister Michael Gove.
The Cabinet bought Theresa May a handbag and some jewellery with the proceeds of their £1,500 whip round
— Steven Swinford (@Steven_Swinford) July 23, 2019
The presents were organised by Michael Gove
Keerulised ajad valitsuses
Johnson pärib lisaks ametikohale Maylt ka keerulise Brexiti küsimuse, mis sai ametist lahkuvale peaministrile saatuslikuks.
Johnson on võtnud Brexiti osas karmima seisukoha, öeldes, et Suurbritannia peab 31. oktoobriks seatud tähtajal Euroopa Liidust lahkuma ja seda vajadusel ka ilma leppeta.
Paljudes kriitikutes tekitab muret Johnsoni poliitika, mis ei välista lahkumist ilma Iiri piiri küsimust lahendamata.
Täna teatas tagasiastumisest haridusminister Anne Milton, tuues põhjusena sügavat muret Johnsoni Brexiti seisukohtade osas.
Having abstained in the vote last week, today I have resigned from the Government. It has been an honour to serve on the Conservative frontbenches, my thanks to everyone I have had the pleasure of working alongside. pic.twitter.com/ELo1Y30YqC
— Anne Milton MP (@AnneMilton) July 23, 2019
Milton lisas lahkumiskirjas, et kuulus nende saadikute hulka, kes puudusid eelmisel nädalal toimunud hääletuselt, kui parlament kiitis heaks eelnõu, mille eesmärk on takistada Johnsonil parlamendi laiali saatmist, et leppeta Brexitit läbi suruda.
Vähemalt kolm kabinetiministrit – Philip Hammond, Rory Stewart ja David Gauke – on varem öelnud, et astuvad Johnsoni peaministriks saamise korral ametist tagasi, sest ei poolda leppeta EL-ist lahkumist.
Lisaks on mässulised toorid ähvardanud sügisel Johnsoni valitsuse maha hääletada, kui ta peaks leppeta Brexiti kursil jätkama, arvestamata sealjuures kogu riigi ja rahva heaolu.
Samas on kriitikud märkinud, et on valmis andma Johnsonile võimaluse vältimaks leppeta lahkumist ja sõlmimaks Brüsseliga uut lahkumislepingut. EL on korduvalt rõhutanud, et Brexiti läbirääkimisi uuesti ei avata.
Sarnaselt Mayle sõltub ka Johnsoni võime valitseda Põhja-Iiri Demokraatliku-Unionistliku Parteiga loodud võimuliidust, mis kindlustab tooridele parlamendis napi enamuse.
Konservatiivid tahavad Brexitit
Enamus konservatiividest pooldavad Euroopa Liidust lahkumist, hoolimata selle võimalikest tagajärgedest. Kaks kolmandikku neist pooldavad leppeta lahkumist ka juhul, kui see kahjustaks Briti majandust.
Nii Johnson kui Hunt lubasid, et peaministriks saades viivad nad Ühendkuningriigi Euroopa Liidust välja vajadusel lahkumisleppeta.
Johnsoni edulugu on omamoodi veider. Endise välisministri ja Londoni linnapea arvel on arvukalt poliitilisi apsakaid ning see koos tema kummalise käitumisega oleks paljudele teistele poliitikutele saatuslikuks saanud.
Paistab, et mingil hetkel ei oleks Johnson isegi uskunud, et talle Downing Street 10 sümboolne võti ulatatakse. 2015. aastal ütles ta näiteks, et peaministriks saamisest tõenäolisem on see, et ta sünnib uuesti oliivina.
“It is more likely that I will be reincarnated as an olive, locked in a disused fridge, decapitated by a flying frisbee,” Boris Johnson in 2015 on his chances of becoming PM.
— Pippa Crerar (@PippaCrerar) July 23, 2019
Four years on, and here we are. pic.twitter.com/ZSardCrUhA
Briti parlamentaarse süsteemi järgi valib iga valimisringkond endale esindaja parlamendis. Valimisringkondi on 650 ja valitsuse moodustab enim esindatud erakond parlamendis, mille liider saab peaministriks.
Erakondadel on õigus oma liider välja vahetada uusi valimisi korraldamata. See juhtus näiteks 2007. aastal kui Gordon Brown vahetas Tööpartei peaministrina välja Tony Blairi ning 2016. aastal, kui May võttis võimu üle David Cameronilt.
May teatas tagasiastumisest läinud kuul, andes igale konservatiivide 313 parlamendiliikmele õiguse juhikohale kandideerida. Esialgu esitatud kümnest kandidaadist jäid alles Johnson ja Hunt.