Kristi Raik: maailmamajandus muutus poliitilise võitluse tandriks

USA presidendi Donald Trumpi vallandatud kaubandussõjas kattuvad Euroopa Liidu ja USA huvid Hiina küsimuses ainult osaliselt. Foto: Ralph Peters/imago/Scanpix

Veel mõne aasta eest kuulus kaubandussõja mõiste eelkõige ajalukku. Nüüd on sellest aga taas saanud igapäevase uudisvoo osa ning kaubanduspoliitika on tõusnud rahvusvahelise poliitika konverentside tähtsamate teemade hulka.

Majanduslikud sidemed maailma riikide vahel tihenesid märkimisväärselt 1990.–2000. aastatel. Samal ajal lihviti rahvusvahelisi norme, mis reguleerivad kaubavahetust. Viimastel aastatel on õhkkond märgatavalt muutunud: suurriikide tihenevas konkurentsis on maailmamajandusest üha enam saanud geopoliitilise võitluse tanner, kus ühised mängureeglid murenevad ja vastase majanduslikku sõltuvust kasutatakse relvana tema nõrgestamiseks. 1995. aastal rajatud Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO on kokkukukkumisele lähemal kui kunagi varem.

Euroopa Liit püüab endiselt kaitsta ja arendada reeglitel põhinevat globaalset vabakaubandust, kuid sellele töötab vastu eelkõige USA-Hiina kaubandussõda. Hiina kiire tõus on pannud lääneriigid küsima, kas liberaalne maailmakaubanduse süsteem on ülepea suuteline endasse sulatama nii võimsaks kasvanud suurriigi, mis ei ole liberaalne.