Mitmel pool Euroopas ennustati tänaseks kuumarekordite sündi ning pealelõunaks olid ajaloo kõrgeimad temperatuurid registreeritud juba Pariisis ning Saksamaal, Belgias ja Hollandis.
Põrgukuumus: eurooplased surevad, rekordid purunevad, Notre-Dame variseb ja rongid seisavad (1)
Suve juba teine tõsine kuumalaine kestab Euroopas selle nädala algusest ning põhjustab tõsiseid probleeme mitmes riigis.
Põhja-Prantsusmaal on antud nn punane ehk kõige kõrgema taseme hoiatus ning ennustati, et Pariisis võib temperatuur täna kerkida koguni 41 või lausa 42 kraadini, mis purustaks ka senise, juba enam kui 70 aasta vanuse rekordi, kui Prantsusmaa pealinnas mõõdeti 40,4 kraadi, vahendas AFP.
Uueks rekordiks mõõdetigi täna päeval Pariisi Montsouris' piirkonnas 41 kraadi.
Kuumarekordid hakkasid Prantsusmaal purunema juba üleeile, kuid oodata on, et need jäävad püsima vaid päevaks või paariks. Edela-Prantsusmaal asuvas Bordeaux’s mõõdeti teisipäeval näiteks 41,2 kraadi sooja, kuid rekordeid sündis ka mitmel pool ümbruskonnas.
Prantsuse meteoroloogiateenistus hoiatas, et sellistes tingimustes tuleb erilist tähelepanu pöörata nõrgema tervisega ning rohkem haavatavatele inimestele. Riigis mäletatakse hirmuga 2003. aasta varasuvist kuumalainet, mis hinnanguliselt nõudis 15 000 inimese elu ning mille puhul süüdistati võime liiga aeglases tegutsemises.
Prantsuse tervishoiuminister Agnès Buzyn toonitas, et praegustes tingimustes peaks kõik olema ettevaatlikud. «Selliste temperatuuridega on igaüks ohus,» vahendas The Local tema sõnu. Buzyn lisas, et kindlasti pole mõistlik tegeleda lähipäevil spordiga.
Nüüdse kuumalainega seostatakse Prantsusmaal viit surmajuhtumit.
Mitmel pool Prantsusmaal on kohalikud võimud piiranud nii põhjavee kui ka jõevee taseme kiire kahanemise tõttu vee kasutamist.
Jumalaema kirik ohus
Ohus pole Prantsusmaal ainult inimesed, vaid ka kultuuripärand. Nimelt hoiatas Pariisi Jumalaema kiriku renoveerimise eest vastutav peaarhitekt Philippe Villeneuve, et kõrge temperatuur võib aprillis põlenud Notre-Dame’i katuse varisema panna.
«Olen kuumalaine pärast väga mures, sest nagu teate, sai katedraal tules kannatada ja selle talad varisesid kokku, aga ka tuletõrjujate kasutatud vesi põhjustas hoonele šoki. Müüritised on läbi vettinud,» rääkis ta Reutersile. «Ma kardan, et kuivades kaotavad müüritise liitekohad oma tugevuse, sidususe ja struktuurilised omadused, ning selle kõige korraga toimes annab võlvkatus järele.»
Villeneuve’i sõnul pole katusevõlvidele pärast tulekahju ligi pääsetud.
Suurbritanniat ootab rongikaos
Ühendkuningriigis oodatakse täna samuti rekordite purunemist – ennustuse kohaselt võib sooja olla kuni 39 kraadi. Lisaks on hoiatatud, et erakordne kuumus võib tuua kaasa äikesetorme, mis võivad katkestada transpordiühendusi ning tekitada tulvasid ja elektrikatkestusi, kirjutas The Guardian.
Reisijatel on soovitatud vältida rongiga sõitmist Londoni ümbruses ja Edela-Inglismaal, sarnase soovituse andis ka raudtee-ettevõte, kes käitab liini Londonist Šotimaale mööda Suurbritannia idarannikut.
Raudteefirmad, kes tegutsevad lähiliinidel Londonist Kenti, Sussexi, Cambridge’i ja teistesse pealinna ümbruse krahvkondadesse on öelnud, et saadavad täna liinile vähem ronge ning piiravad sõidukite kiirust, sest rööbaste temperatuur võib olla 20 kraadi kõrgem kui õhutemperatuur, mistõttu võivad rööpad paisuda ja painduda rongide raskuse all.
Piirangud võivad mõjutada ka metroo toimimist Londonis, kus täna peaks temperatuur tõusma 37 kraadini.
Juba eile jäid Eurostari kiirrongiga Brüsselist Londonisse sõita soovinud reisijad kaheks tunniks 40-kraadisesse kuumusesse lõksu Halle ja Tubeke vahel Belgias, kui elektriliini rike seiskas rongi, kirjutas Mirror. Rongis oli kokku umbes 600 reisijat.
Kuna konditsioneer seisvas rongis samuti ei töötanud, kerkis temperatuur vagunites kiiresti. Inimestele jagati vett ning mõne aja pärast evakueeriti nad raudtee kõrvale. Mõne aja pärast toimetati reisijad tagasi Brüsselisse.
On Wednesday, 600 passengers aboard a Eurostar train near Brussels, Belgium were stuck inside, without any electricity, in 40-degree heat.
— euronews (@euronews) July 25, 2019
They were eventually evacuated and were told to wait for a replacement train in a tunnel. https://t.co/t94yfXtffz pic.twitter.com/8wiHqxYOMN
Kuumalaine on nõudnud Ühendkuningriigis ka esimesed ohvrid. Eile toodi veest välja kolm end ujumisega jahutada püüdnud inimest, kes olid uppunud, mistõttu on võimud nüüd kutsunud järvedesse, jõgedesse ja merre kippujaid olema ettevaatlikud.
Uued rekordid sündimas
Värsked kuumarekordid sündisid eile nii Belgias, Hollandis kui ka Saksamaal, kuid need on uuesti purustatud juba täna, vahendas BBC.
Belgias Kleine-Brogeli sõjaväebaasis mõõdeti eile riigi ajaloo kõrgeima temperatuurina 39,9 kraadi, senine rekord oli püsinud alates juunist 1947. Täna kerkis samas kohas kraadiklaasi näit aga juba taas uue rekordtaseme, 40,6 kraadini.
Hollandi 75 aasta taguse rekordi lõi eile esmalt üle riigi lõunaosas Gilze-Rijenis mõõdetud 38,8 kraadi, kuid seegi jõudis püsida vaid päeva. Täna mõõdeti riigi idaosas Deelenis temperatuuriks koguni 41,7 kraadi.
Saksamaalgi on sündinud kahe päevaga juba kaks uut rekordit.
Esmalt mõõdeti eile uueks rekordiks 40,5 kraadi Geilenkircheni linnas Põhja-Rein-Vestfaali liidumaal. Kuna seda ei registreerinud ametlik mõõtejaam, kulus rekordi kinnitamiseks pisut aega, kuid täna loeti see ametlikult riigi ajaloo kõreimaks temperatuuriks. Eelmine rekord oli 0,2 kraadi madalam ja mõõdetud Baierimaal 2015. aastal.
Juba mõni tund hiljem mõõdeti Lääne-Saksamaal Lingenis aga 41,5 kraadi sooja.
Mitmel pool Saksamaal ei pakkunud isegi öö vastu tänast leevendust, sest temperatuur ei langenud allapoole 24 kraadi, vahendas Deutsche Welle.
Baierimaa on hädas ka madala veetasemega Doonaus ja selle lisajõgedes ning osaliselt on keelatud laevatamine ja jõevee kasutamine.
Kuum kimbutab ka Itaaliat ja Hispaaniat, kus mitmel pool on temperatuur samuti 40 kraadi lähedal.
Kuumalained aina sagedasemad
Selle suve esimene kuumalaine käis üle Euroopa 26.–28. juunini, rahvusvahelise kliimakeskuse World Weather Attribution (WWA) teatel oli tänavune juuni Euroopas üldse ajaloo kuumim.
Šveitsi föderaalne tehnoloogiainstituut kommenteeris, et näiteks nädalaid kestnud kuumalaine Euroopas 2018. aastal olnuks ilma kliimamuutusteta statistiliselt võimatu.
Ühendkuningriigi meteoroloogiaamet selgitas, et kuigi äärmuslikud ilmastikunähtused nagu kuumalained on oma olemuselt loomulikud, kinnitavad uuringud, et kliimamuutused on nende esinemise muutnud sagedasemaks ning nüüd võib neid oodata igal teisel aastal.
Mulluse uuringu kohaselt on nüüd Ühendkuningriigis kuumalaine 30 korda tõenäolisem kui 1750. aastal, sest süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris on sedavõrd palju suurem.
Andmed alates 19. sajandi lõpust näitavad, et keskmine temperatuur Maal on tõusnud alates tööstusrevolutsioonist umbes ühe kraadi jagu. Saksamaal tegutseva Potsdami klimatoloogiainstituudi andmeil on aga Euroopa ajaloo viis kõige kuumemat suve alates 1500. aastast olnud 21. sajandil.