Ühendkuningriigi valitsus on valmis Euroopa Liidust ka leppeta lahkuma

Briti uus peaminister Boris Johnson tahab kasutada Brexitit majanduse elavdamiseks ka väljaspool Londonit. Palju sõltub aga sellest, kas Ühendkuningriik lahkub leppega või mitte. Foto: BEN STANSALL / AFP / Scanpix

Briti uus valitsus on võtnud eesmärgiks Euroopa Liidust lahkumise – leppega või ilma. Valmidus lahkuda ilma leppeta suurendab aga erimeelsusi Põhja-Iirimaa ja Šotimaaga.

Ühendkuningriigi valitsus töötab eeldusel, et Euroopa Liit ei ole nõus taas pidama läbirääkimisi Brexiti leppe üle ning teeb ettevalmistusi lahkumaks liidust 31. oktoobril ilma leppeta, ütles valitsuse minister Michael Gove eile.

Uus peaminister Boris Johnson on öelnud, et Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust oktoobri lõpus «ilma kuide ja agadeta», kuid plaanib Euroopa Liiduga uue leppeni jõuda, vahendab Euronews. Liit on aga öelnud, et ei ole nõus Theresa Mayga saavutatud lahkumislepet taasavama.

Michael Gove, kes Johnsoni valitsuses on määratud vastutavaks leppeta lahkumise ettevalmistamiseks, kirjutas, et Briti valitsus jätkab ELiga dialoogi.

«Me loodame, et nad muudavad oma meelt, kuid me peame töötama, eeldades, et nad seda ei tee… Leppeta lahkumine on nüüd väga reaalseks võimaluseks saanud ning peame olema kindlad, et oleme valmis,» kirjutas Gove. «Leppeta lahkumise planeerimisest on saanud nüüd valitsuse number üks prioriteet.»

Ministrid on ette valmistamas ka kriisieelarvet 7. oktoobriks, kui lepet pole selleks ajaks saavutatud, vahendab The Guardian. Briti uus rahandusminister Sajid Javid on öelnud, et leppeta lahkumise ettevalmistuse alla kuulub ka piirivalve loomine Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahele.

Miks on Johnson senise lahkumisleppe vastu?

Johnson on öelnud mitmel korral, et Iirimaa kaitsemeetme peab lahkumisleppest eemaldama. See on ka põhjus, miks Ühendkuningriik on nõus leppeta lahkuma, vahendab The Guardian.

Iirimaa kaitsemeede, mis praeguses lahkumisleppes sees on, jätab Ühendkuningriigi ühtsesse tollialasse ega lase neil täielikult lahkuda Euroopa Liidu regulatsioonide alt enne, kui Iirimaa küsimus on lahenduse saanud.

See ei võimalda aga Johnsonil alustada uute kaubanduslepete sõlmimist teiste riikidega, nagu näiteks Ameerika Ühendriigid, vahendab The Guardian.

Johnson on pakkunud lahendusena kaitsemeetme asemele, et Iirimaa piiriküsimus lahendataks hoopis vabakaubandusleppe raames, mitte lahkumisleppe raames. Kriitikud on aga toonud välja, et Johnsoni pakutud lahendus on vaid probleemi edasilükkamine.

Mida tähendab leppeta lahkumine Šotimaa ja Põhja-Iirimaa jaoks?

Põhja-Iirimaa ja Šotimaa olid kaks regiooni Ühendkuningriigis, mis hääletasid 2016. aastal Euroopa Liitu jäämise poolt.

Šotimaa puhul on leppeta lahkumine toonud kaasa Šotimaa esiministri Nicola Sturgeoni mitmed katsed taas kord korraldada iseseisvusreferendumit. Iseseisvusreferendum peeti 2015. aastal ning iseseisvuse poolt hääletas 44,7 protsenti valijatest.

Põhja-Iirimaa puhul tähendab leppeta lahkumine piiri taastamist Iirimaa ja Ühendkuningriigi vahel. Kuigi Põhja-Iirimaa pole seni Ühendkuningriigist lahkumist tõsiselt ette võtnud, siis toetus Iirimaade ühinemisele on kasvanud.

Hoidmaks riiki terviklikuna, on Johnson lubanud Šotimaad külastades välja käia 300 miljoni naelsterlingilise investeerimisplaani, millega toetatakse majanduskasvu Šotimaal, Põhja-Iirimaal ja Walesis.

Mõttekoda Institute for Government hoiatas aga, et leppeta lahkumine toob kaasa kriisikulutused ning 300 miljonit võidakse ära kasutada muudel eesmärkidel kui investeeringud, vahendab The Guardian.