:format(webp)/nginx/o/2019/07/29/12418512t1hdbaf.jpg)
Paljud Venemaa ekstremismiseaduse alusel tagakiusatud Jehoova tunnistajad otsivad varjupaika Soomest, kuid värsked andmed näitavad, et 90 protsenti nende Soomele esitatud asüülitaotlustest on tagasi lükatud.
Soome on tagasi lükanud 90 protsenti Venemaa Jehoova tunnistajate asüülitaotlustest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates Jehoova tunnistajate tegevuse keelustamisest Venemaal 2017. aastal on Soome migratsiooniamet (Migri) rahuldanud vaid ligi kümme protsenti varjupaika otsivate usurühma esindajate asüülitaotlustest.
Eelmisel aastal moodustasid Vene Föderatsiooni kodanikud Soomes suuruselt teise asüülisoovijate rühma iraaklaste järel.
Migri vanemametniku Otso Paasi sõnul moodustasid Jehoova tunnistajate asüülipalved 490 Vene kodaniku esitatud asüülitaotlusest arvatavasti ühe kolmandiku. Kuna Soome migratsiooniamet ei pea arvet asüülitaotlejate usuliste veendumuste kohta, on see Paasi sõnul umbkaudne hinnang.
Migril ei ole Jehoova tunnistajatele asüüli andmise kohta ametlikku poliitikat ning ametniku sõnul on ligi 90 protsenti 2017. aastast alates esitatud taotlustest tagasi lükatud.
«Kõiki avaldusi hinnatakse üksikjuhtumina. Taotleja narratiivi võrreldakse riigi kohta käiva informatsiooniga ja koostatakse hinnang selle kohta, kas taotlejat ohustab koju naastes tõsiselt tema õiguste rikkumine. Hindame ka asju, mis on taotlejaga juba juhtunud ning hindame taotleja profiili Jehoova tunnistajana,» lausus Paasi.
Migri töörühma reis Venemaale kinnitas eelmisel aastal, et Jehoova tunnistajatelt on konfiskeeritud kinnisvara, nende kodudes on korraldatud läbiotsimisi ning usurühma liikmeid on võetud vahi alla.
Sajad Jehoova tunnistajad on mõistetud eeluurimisvanglasse, määratud koduaresti või on neil keelatud riigist lahkumine valesüüdistuste alusel.
Paasi sõnul taotleb Soomes igal aastal asüüli 200-600 Vene Föderatsiooni kodanikku. Selle aasta esimese poole taotlused näitavad asüülitahtjate arvu kahanemist.
Soome Jehoova tunnistajate kõneisiku Jukka Paloneni sõnul on asüülitaotluste vähenemise taga rida põhjuseid, kuid Migrilt saadud negatiivsed vastused on tõenäoliselt üks neist.
«Venemaa Jehoova tunnistajad on kahtlemata toimuvast teadlikud, sest nad jälgivad olukorda tähelepanelikult,» lausus Palonen. «Olukord Venemaal meenutab veidi kommunistliku Nõukogude Liidu aegu. Inimesed järgivad oma usku, nagu ise seda kohaseks peavad, kuid valitsevad olud piiravad nende võimalusi. Mitte kõik ei soovi aga lahkuda,» lisas Palonen.
Venemaal elab umbes 175 000 Jehoova tunnistajat. Alates usurühma tegevuse keelustamisest 2017. aastal on sealt lahkunud hinnanguliselt 5000 Jehoova tunnistajat.
PPA: Jehoova tunnistajate asüülitaotluste hulk pole kasvanud
«Vene Föderatsioonist pärit rahvusvahelise kaitse taotlejate arv on Eestis stabiilne ning taotluste hulk pole tõusnud ei Vene Föderatsiooni päritolu ega ka Jehoova tunnistajate vaates. Kuna rahvusvahelise kaitse menetlus ja asjaolud on konfidentsiaalsed, siis ei saa me avalikustada, kas ja kui paljud taotlejad on saanud kaitse selle tõttu, et kuuluvad sellesse usundisse,» kommenteeris PPA pressiesindaja Tuuli Härson Postimehele.