/nginx/o/2019/04/24/11973875t1hef24.jpg)
Rumeenia põhiseaduskohus tühistas esmaspäeval vastuolulised karistusseadustiku muudatused, mida prokuratuur seostas kahe riigis suure pahameeletormi tekitanud kahe mõrvaga.
Rumeenia kohus tühistas vastuolulised karistusseadustiku muudatused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheksa kohtunikku «otsustasid ühehäälselt, et ettepanekud on põhiseadusvastased tervikuna», teatas kohus pressiteates.
Muudatused, mille parlamendisaadikud aprillis heaks kiitsid, oleksid muu hulgas vähendanud hagide aegumise tähtaegu.
«Muudatustel oli vaid üks eesmärk: kaitsta kurjategijaid ohvrite kahjuks, luua hulk meetmeid riigi nõrgestamiseks,» ütles president Klaus Iohannis. Ta on paremtsentristide ridadest ning on sageli häälekalt eri meelt võimuloleva Sotsiaaldemokraatliku Parteiga (PSD).
Iohannis vaidlustas muudatused põhiseaduskohtus koos kahe opositsioonierakonnaga.
Rumeeniat peetakse Euroopa Liidu üheks korrumpeerunumaks riigiks ning ta on korduvalt vaielnud Brüsseliga mitme justiitsreformi üle, mille PSD on välja käinud. Euroopa Komisjon arvab, et välja pakutud muudatused kärbiksid tähtsa korruptsioonivastase võitluse tiibu.
Brüssel ähvardas Rumeenia vastu tegutseda, kui ta ei õigusriigile keskenduvate muredega lahendamiseks ei tegutse.
Viitega muudatustele, mille valitsus on juba jõustanud, ärgitas Iohannis parlamenti pöörama «tagasi toksilised muudatused, mis on juba seadusesse kantud ning mis on tõestanud end tõelise ohuna kodanike turvalisusele».
Pühapäeval hoiatas prokuröride ühendus, et muudatused oleksid tulnud kasuks ühele kahtlusalusele, kes on üles tunnistanud kahe teismelise tüdruku röövimise ja tapmise. Juhtum šokeeris riiki ja läitis tänavaprotestid.
Võimud said avalikkuselt turmtuld, kui selgus, et üks tüdrukutest, 15-aastane neiu helistas päästeametile omaenda röövimisest teatamiseks kolm korda, kuid politsei ei suutnud õigeaegselt reageerida.
Ühendus Algatus Õigluse Nimel argumendi järgi oleksid karistusseadustiku muudatused loonud olukorra, kus kahtlusaluse süüdimõistmisel poleks talle saanud täielikult eluaegset vangistust määrata. Ta oleks saanud tingimisi vangist vabaks, kui ta oleks talle määratud karistusest ära kandnud kas poole või isegi vaid kolmandiku.