USA palus Saksamaal tulla appi Hormuzi väina kaitsma (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto USA mereväealuselt Hormuzi väinas.
Foto USA mereväealuselt Hormuzi väinas. Foto: Reuters / Scanpix

USA palus Saksamaal liituda missiooniga strateegiliselt olulise Hormuzi väina kaitsmisel, teatas Ühendriikide Berliini saatkond teisipäeval.

«Palusime ametlikult Saksamaal liituda Prantsusmaa ja Ühendkuningriigiga, et aidata kaitsta Hormuzi väina ja võidelda Iraani agressiooniga ,» ütles saatkonna kõneisik Tamara Sternberg-Greller.

Palve tuleb nädal pärast seda, kui Ühendkuningriik palus vastusena Briti tankeri kaaperdamisele oma mereväel saata Hormuzi väinal Briti lipu all seilavaid laevasid.

«Saksa valitsuse liikmed on selgelt öelnud, et seilamisvabadust tuleb kaitsta. Meie küsimus on, kaitsta kelle poolt?» lisas saatkonna kõneisik.

Allikas Saksa välisminsiteeriumist ütles, et USA «esitas hiljuti idee merevaatlusmissioonist mitmele liitlasele, nende seas Saksamaale, ja palus neil sellesse panustada.»

«Saksamaa valitsus on selle teadmiseks võtnud, kuid ei ole lubanud panustada,» lisas allikas.

Välisminister Heiko Maas «on korduvalt rõhutanud, et meie silmis on prioriteer pingete leevendamine ja diplomaatiliste jõupingutuste jätkamine», lausus allikas.

«Teeme selles osas Prantsusmaa ja Ühendkuningriigiga lähedat koostööd. Saame välistada osalemise Ameerika maksimaalse surve strateegias,» lisas ta.

USA palve on Saksamaal vastuoluline, kuivõrd kohalikud poliitikud leiavad, et meremissioonid, eriti sellised, mida juhivad Ühendriigid, suurendavad konflikti puhkemise ohtu.

Samuti langeb see ajale, kui USA president Donald Trump on regulaarselt kritiseerinud Saksamaad liiga vähese NATO-sse panustamise eest.

Pärsia lahel on pinged kerkinud alates läinud aastast, mil Trump viis Ühendriigid välja Iraani 2015. aasta tuumaleppest ja taaskehtestas Teheranile sanktsioonid.

Kuigi leppe teised osapooled on proovinud lepet päästa, süüdistavad USA ja Saudi Araabia Iraani mitmes salapärases tankerirünnakus Pärsia lahel. Teheran eitab seda.

Juunis tulistas Iraan alla ka USA mehitamata luuredrooni, pärast mida teatas Trump, et ta tühistas viimasel hetkel vastulöögi Iraanile.

Alates sellest on pingeid kergitanud veel EL-i Süüria sanktsioonides kahtlustatava Iraani naftatankeri kinnipidamine Gibraltaril. Paar nädalat hiljem võttis Iraani revolutsioonikaart kinni ühe Briti tankeri Hormuzi väinas.

Tagasi üles